ELU25 ⟩ Jürgen Rooste: Piinlik, nõrk ja arg. Valgevene näitus tuleb lennuväljale tagasi panna.

Pilt Valgevene-teemaliselt näituselt Tallinna lennujaamas, mis näotul kombel maha kisti.

FOTO: AFP / Scanpix

Kirjanik Jürgen Rooste usub, et Valgevene vastupanuliikumise temaatilise näituse mahavõtmine lennujaamast näitab tänase Eesti argust ja täielikku näotust.

Vabadusihalus eestlase hinges on kummaline ja võimas asi, me võitlesime enda riikliku-rahvusliku vabaduse uuesti kätte ju alles napid 30 aastat tagasi, paljudel on see otse veel meeles, paljud olid siis noored. Pole ka ime, et me siis teiste väikerahvaste vabaduspüüule kaasa elame, baskidele, katalaanidele, šotlastele kaasa elame. Ukrainlastele, vailgevenelastele... Kurdidele? Hongkongile?

Aga Lukašenka saavutas oma: vaikselt, nõkerdades, vägivallaga, Putini ees pugedes, loobudes mõnes mõttes oma seni suhteliselt suveräänse diktaatori rollist.

Ühesõnaga: tundub, et see meeleolu, see tunnetus-teadlikkus-tahtlikkus on kõikuv. Väga paljud demokraatiatoetajad, vabadusekaitsjad elasid kirglikult kaasa USA-s toimuvale, kui sääl oli oht pöördeks autoritaarsema võimu poole – see oht pole praegugi täiesti kadunud. Ja iseenesest toetati ja toetatakse ju Ukrainatki, lihtsalt too sõda on vajunud uudiste tagaplaanile, inimesed hukkuvad ikka koguaeg, aga see valus statistika, see pidev pinge pole enam me silma all.

Valgevene oli ka nagu puhang värsket õhku, lootusekiir. Paatuška on istunud nii kaua samamoodi võimul. Oli lootus, et oma rahvas, et lihtne töötav rahvas ja sõjaväelased teevad asja ära, et on mingi väike sammuke demokraatia poole tulemas, sest tänavatel polnud enam ainult intellektuaalid ja üliõpilased, nagu vahel juhtub olema... Et Valgevene on liiga lähedal Putini hõlmale, tema maailmale, siis muidugi füüsiliselt vaba läänemaailm sääl sekkuda ei saa, Venemaa tõlgendaks seda provokatsioonina – nagu kõike ja alati. Aga vaimne tugi Valgevenele oli olemas, me ühiskonnas ka.

Aga Lukašenka saavutas oma: vaikselt, nõkerdades, vägivallaga, Putini ees pugedes, loobudes mõnes mõttes oma seni suhteliselt suveräänse diktaatori rollist ja muutudes rohkem vasalliks, aga ikkagi: olukord pole stabiilne ega lõpuni turvaline, aga nö hangunud.

Meie võimalus – kuna Valgevenesse tänavavõitlejaks meist enamik ju ei kipu – on vähemasti vaimselt siin olla nendega: teadlikult ja tugevalt ja selgelt. Valgevene on küll veidi suurem riik ja rahvas, aga slaavlastes sääs kuidagi rohkem smugrilaste moodi, rahulikum ja aegavõtvam. See võiks olla imeline, vaba riigike siin maailmanukas, me üleuksenaaber. Aga...

Tõttöelda pole ma nii nördimapanevat uudist tükk aega kuulnud, kui too Valgevene tänavaprotestide teemalise näituse mahavõtmine Lennart Meri nimelises (sic!) lennujaamas.

Tõttöelda pole ma nii nördimapanevat uudist tükk aega kuulnud, kui too Valgevene tänavaprotestide teemalise näituse mahavõtmine Lennart Meri nimelises (sic!) lennujaamas: vaba maa vaba lennujaam (olemuslikult küll ettevõte) võtab piiritaguse diktaatori ja kaabaka meelerahu häiriva näituse maha? Midakuradit? Sellepärast meil ongi vabadus, et selliseid asju teha – lasta kunstil kõnelda pärisasjadest, vajutada valusatele kohtadele, astuda konnasilmadele.

Kas lennujaama territooriumil on nüüd mingisugune rahvusvaheliste kurjategijate võim kehtestatud? Valgevenes on inimesi kaduma läinud nende protestide käigust, normaalseid tavalisi inimesi on tänavalt röövitud, pekstud, kongi pandud... Ma ei saa aru: on vaba riik meil? On põhiseaduses kirjas, et teadus ja kunstid on vabad? See on jälk, rõve on see mõte! Näitus tuleb tagasi panna ja otsuse teinud inimene saata end harima...

Uudises mainitakse, et lennujaamas on sellega probleeme olnud: inimesed on pilte maha kiskunud, tagurpidi keeranud? Ma kujutan ette, mis inimesed need on. Nendega saab vabas riigis ka otsest ja ausat keelt kõnelda, anda neile natuke maitsta reeglite maitset – lõhud lennujaama vara, s.t näitust, sattud oma lennu eel kongi ja ülekuulamisele, ja siis pead oma raha eest uue pileti soetama, kui sind natuke süsteemis raputatud-solgutatud on nt. Või teine asi, lihtsal väke barjäär vahele, kaamera nähtavasse kohta: vandalismi lennujaamas peaks ju kerge olema ära hoida?

Ühesõnaga: sada muud lahendust, kui raputava, vabaduseiha mahasurumisest kõneleva näituse mahavõtmine. Valgevene ründab praegu Balti riike teadlikult, meie aga kardame solvata üht diktaatorit ja tema jüngreid väikse näitusega? Kõlab kole piinlikult, nõrgalt, aralt.