ELU25 ⟩ Enne suurt melu: Juku-Kalle Raid külastab Viru folgi peakorraldajat

Reedest pühapäevani (6.–8. augustini) toimub taas kord Viru Folk. Nagu ikka juhtub see Eesti põhjarannikul Käsmu kaptenikülas. Juku-Kalle Raid käis Viru Folgi peakorraldaja Peep Veedla juures ja uuris, kuidas suureks peoks valmistutakse.

Viru Folk sai alguse 2008. aastal ning see on põhjamaise muusika koguperefestivalina publikule elamusi pakkunud juba kuraditosin aastat. Tutvustamist on leidnud paljude põhjamaiste riikide kultuur, igal aastal on keskendutud ühele piirkonnale või rahvale.

Seekord, aastal 2021, on luubi all idaslaavi rahvaste kultuur, sealhulgas muusika, filmikunst, köök jpm. Üritust on algusest peale vedanud Peep Veedla, kes lisaks folkimisele on ka täiesti professionaalne linnu-uurija. Ja siinkohal peab ELU25 silmas tiivulisi ning sulelisi linde. Paar päeva enne folki käib usin lavapüstitamine ning sekeldusi jätkub.

Käsmust lähemalt

Käsmu paikneb Käsmu poolsaarel Käsmu lahe läänekaldal Lahemaa rahvuspargis.

Käsmu poolsaarel on huvipakkuv kivikülv ja suured rändrahnud, mida on näha nii sisemaal metsas kui ka rannas ja meres. Need on sinna kantud Soome ja Rootsi poolt tulnud viimase jääaja mandriliustikega. Käsmu kivikülv paikneb umbes 400 hektari suurusel alal ja on Baltimaade suurim.

Küla lähedal asub 43 ha suurune ja kuni 3 meetri sügavune Käsmu järv.

Esimest korda on küla nime mainitud 1453. aastal seoses Aaspere mõisale kuulunud Käsmu rannaga. Nime esmamainimisest ei selgu, kas küla oli sel ajal olemas või mitte. Ühes 1524. aasta kohtuprotokollis aga leiab küla olemasolu kinnitust.

Nime päritolu kohta on mitu versiooni. Käsmu on eesti-soome-rootsi külana kandnud eri aegadel nimesid Kesemo ja Casperwiek. Viimane nimi esineb esimest korda 1624. aastal. Osa ajaloolasi oletab, et nimi on tulnud sellest, et küla rannakabel ehitati ühe Hommikumaa targa, püha Caspari auks.

Võrreldes lähema ümbrusega on meri Käsmu küla kohal suhteliselt sügav, mistõttu said laevad seal randuda. Et ajalooliselt ehitasid oma elamise sinna ja laiendasid küla peamiselt laevakaptenid ja -omanikud, siis kutsuti Käsmut kaptenite külaks. Käsmu elanikud olid võrreldes teiste ümberkaudsete küladega pisut jõukamad ja nende majad pisut uhkemad.

Käsmulase peamine toitja oli meri. Kivine ja liivane rannamaa üksi ei tulnud sellega toime. Mõisale maksti renti kalastusõiguse, mitte maa eest. Pealegi oli seda maad väga vähe. Parimad kalapüügikohad olid väljaspool lahte Saartneemest edasi ning peamiselt püüti räime ja lesta. Soome lahe saarte ümbruses olid kaladel kudemiseks paremad tingimused kui mandri rannikul ja sellepärast käidi sealgi vähemalt kaks korda aastas kala püüdmas.

Aastatel 1884–1931 tegutses Käsmus merekool. Koolis õppis nende aastate jooksul kokku 1664 õpilast, neist 64 said kaugsõidukapteniks.

Esimene laev ehitati Käsmus 1697. aastal. 19. sajandi teisel poolel osteti Soomest esimesed suured purjelaevad ja neid hakati ehitama ka kohapeal. 1891. aastal ehitati Käsmu tuletorn ja valmis laev Salme, mis ületas hiljem ookeani. Käsmu lahest sai Põhja-Eesti tähtsaim laevade talvitumispaik ja oli talvi, mil seal talvitus isegi kuni 70 laeva.

1926. aastal asutati OÜ Käsmu Laevaomanikud, millele kuulusid Eesti suurimad kaubalaevad.

1840. aastal algas Käsmus suvitamine, kui kindral Nikolai von Dellingshausen lasi sinna rajada perekonna suvemõisa.

OLULINE!

Kui sul pole festivalile tulles ette näidata vaktsineerimispassi või COVID-19 läbipõdemise tõendit ega negatiivset testitulemust, siis saab kiirtesti teha sealsamas Käsmus, Neeme tee 42, kohe piletikeskuse kõrval. Kiirtest maksab 7 eurot ja testimise pileteid saab soetada Piletilevist või kohapealt. Eelmüügist soetatud kiirtesti pilet tagab testimise eelisjärjekorras. Testimispunkt on avatud reedel, 06.08 kell 11–00, laupäeval, 07.08 kell 10–00 ja pühapäeval, 08.08 kell 10–16. Kui test on negatiivne, saab külastaja edasi siirduda piletikeskusesse. Positiivse testi korral tuleb lahkuda eneseisolatsiooni ja võtta ühendust perearstiga! Viimasel juhul tagastab korraldaja piletiraha.