PILDID JA VIDEO ⟩ Indoneesia Merapi vulkaan hakkas purskama, tekitades suitsupilve ja laavavoolu

Inna-Katrin Hein
Copy
Indoneesias hakkas purskama Merapi vulkaan
Indoneesias hakkas purskama Merapi vulkaan Foto: Budi Siswanto/ZUMAPRESS.com/Scanpix

Indoneesias Jaava saarel hakkas purskama Merapi vulkaan, tekitades taevasse suure tuha- ja suitsupilve ning mööda vulkaani nõlvu voolab alla laavat. 

2963 meetri kõrgune kihtvulkaan on Indoneesia kõige aktiivsem vulkaan, mille kohta kehtib pidev purskehoiatus, teatab cnn.com.

Indoneesia Merapi vulkaani pursked tekitasid tuhapilve
Indoneesia Merapi vulkaani pursked tekitasid tuhapilve Foto: Agung Supriyanto/ZUMAPRESS.com/Scanpix

Indoneesia vulkanoloogiliste ja geoloogiliste ohtude ennetamise ja leevendamise keskus andis hoiatuse, et Merapi on tekitanud alates 27. jaanuarist vähemalt 30 korral kuumi tuhapilvi ning vulkaani külgedelt alla voolav laava võib jõuda asulatesse, ohustades inimesi ja elamuid ning takistades teedel liiklemist.

Indoneesia Merapi vulkaan aktiveerus, saates õhku tuhapilve ja tekitades laavavoolu
Indoneesia Merapi vulkaan aktiveerus, saates õhku tuhapilve ja tekitades laavavoolu Foto: CHINE NOUVELLE/SIPA/Scanpix

Vulkaani juures asub Yogyakarta linn, kus elab üle 630 000 inimese.

Merapi vulkaani lähedal elavate indoneeslaste sõnul on nende majad ja aiad juba nüüd, mil vulkaan on ainult paar päeva pursanud, kaetud paksu halli tuhakihiga.

Seni ei ole teateid lõhutud majade, kannatada saanute ja inimohvrite kohta. Osa vulkaanilähedastes külades elavatest inimestest on kodust lahkunud ja leidnud peavarju kaugemal.

Indoneesia Merapi vulkaan hakkas purskama
Indoneesia Merapi vulkaan hakkas purskama Foto: Slamet Riyadi/ZUMAPRESS.com/Scanpix

Viimati purskas Merapi vulkaan väga võimsalt 2010 ja siis hukkus üle 350 inimese. Nädal enne purset oli Indoneesias maavärin magnituudiga 6,2.

Merapi vulkaani väiksemad pursked toimuvad pidevalt, kuid võimsam umbes tosina aasta tagant.

Indoneesia asub Vaikse ookeani tulerõngas, mis on Vaikset ookeani ümbritsev suure seismilise aktiivsusega vulkaaniline ala, seal on rohkem vulkaane kui mujal.

Umbes 40 000 kilomeetri pikkuse tulerõnga vulkaanid on tekkinud subduktsioonivööndite kohale. Subduktsioon on ookeanilise maakoorega litosfääri ploki sukeldumine vahevöösse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles