VIDEO ⟩ Arheoloogid leidsid Lõuna-Prantsusmaal «väikese Pompei»
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
20. juuli 2020, 14:44
/nginx/o/2020/07/20/13222269t1h0cd8.jpg)
Prantsuse arheoloogod avastasid Lyoni lähedalt seniteadmata Vana-Rooma asula, mida hakati kutsuma «väikeseks Pompeiks».
Väljakaevamistel, mis algasid juba 2019, leiti Rhone’i jõe kallastelt mitme Rooma villa ja avalike hoonete varemed, teatab afp.com.
Arheoloogide sõnul ei mattunud see antiikaja linn küll vulkaanipurske tuha alla nagu Pompei 79. aastal pKr, kuid Lyoni lähedane vana linn meenutab oma hoonetega Pompeid.
«Meil oli õnne, sest see on huvitav ja haruldane leid. Viimase 40–50 aasta jooksul ei ole midagi sellist leitud,» sõnas väljakaevamiste juhtivarheoloog Benjamin Clement.
Clement lisas, et kohalik «Pompei» asub Vienne’ist, kus juba varem on leitud Vana-Rooma teater ja tempel, 30 kilomeetri kaugusel.
«Vienne oli Rooma impeeriumi ajal tähtis sõlmpunkt, mille kaudu toimus suhtlemine ja kaubavahetus Gallia Aquitainia ja Gallia Narbonensise vahel,» selgitas ekspert.
Prantsuse arheoloogid asusid Vienne'i lähedal väljakaevamisi tegema enne uute hoonete ehitamist.
Mosaiikide ja esemete järgi arvatakse, et nüüd leitud hooned pärinevad 1. sajandist pKr ja paigas on enne seda elatud vähemalt 300 aastat.
Arheoloogid leidsid märke mitmest tulekahjust ja nad arvavad, et linn jäeti põlengute tõttu maha.
Osaliselt säilinud hoonete seas jäi arheoloogidele silma luksuslik villa, mille nad nimetasid veinijumala järgi Bacchuse majaks. Uurimise kohaselt hävitas kahjutuli esimese korruse, katuse ja rõdu, kuid osa hoonest jäi alles, paljastades nüüd ekspertidele uhked mosaiigid, suure aia ja veesüsteemi.
Arheoloog Clementi arvates kuulus maja jõukale kaupmehele. «Maja on võrdlemisi heas seisukorras ning me saame selle osaliselt põrandast katuseni taastada. Seal on säilinud palju mosaiike, millel on kujutatud näiteks saatüreid, Thalia röövimist, komöödia muusat ja patrooni,» teatas arheoloog.
Veel leiti Vienne’i lähedalt suure hoone jäänused, see oli tõenäoliselt avalikus kasutuses. Clement on seisukohal, et seal asus kunagi filosoofiakool.
Väikesed leiud konserveeriti ja pandi vaatamiseks Lyoni Gallo-Romaani muuseumisse.
Arheoloogid jätkavad väljakaevamisi.
Antiikaja Pompei (ladina keeles Pompeii) asutasid 6. sajandil eKr oskid. 79. aastal mattus Vana-Rooma linn Pompei Vesuuvi vulkaani purskama hakkamise tõttu vulkaanilise tuha alla, mille paksus oli lõpuks 7–9 meetrit.
Pompeid hakati tuhast välja kaevama 18. sajandi keskel, 19. sajandil toimusid esimesed tänapäevased väljakaevamised.
Praegu on Pompeist kaks kolmandikku välja kaevatud ja see antiiklinn on maailma üks populaarsemaid turismisihtkohti.
/nginx/o/2020/07/20/13222280t1h52d7.jpg)