VIDEO ⟩ Astronoomid said Jupiterist infrapuna abil detailse foto
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
14. mai 2020, 13:20
/nginx/o/2020/05/14/13100754t1h8529.jpg)
USA Hawaii Mauna Kea observatooriumi ja California ülikooli astronoomidel õnnestus teha meie Päikesesüsteemi kõige suuremast planeedist Jupiterist infrapuna abil detailne foto.
Pilt tehti 8,1-meetrise Gemini North teleskoobi abil ning see on teravuselt võrdne kosmoseteleskoobi Hubble tehtud fotodega, teatab theguardian.com.
Pilt saadi 4,7-mikromeetrise lainepikkusega infrapunakiirguse abil ja selle tõttu ei näe Jupiter fotol tavapäraselt hele välja. Pildil on näha Jupiteri atmosfääri erinevaid kihte sügavamalt kui tavavalguse abil kunagi nähtud on.
Foto kohaselt hõõguvad planeedi atmosfääri sügavad kihid läbi paksu tumeda pilvekatte.
Jupiter in Infrared from Gemini !!: In infrared, Jupiter lights up the night. Recently, astronomers at the Gemini North Observatory in Hawaii, USA, created some of the best infrared photos of Jupiter ever taken from Earth’s surface, pictured. Gemini was able to produce suc… pic.twitter.com/uJAMoMtk25
— @RobertLufkinMD (@robertlufkinmd) May 13, 2020
Jupiteri pildiprojekti juhtinud California ülikooli astronoomi Michael Wongi sõnul ei ole foto puhul tegemist ühe pildistamisega saadud pildiga, vaid see koosneb väiksematest piltidest.
Jupiteri mosaiikpildis on üheksa fotot, mis saadi lucky imaging meetodi abil. Selle meetodi puhul üritatakse vähendada atmosfääri segavat mõju pildistatavale kosmoseobjektile.
Maa atmosfääri turbulents hägustab kosmoseobjektid pehme servaga täppideks, mille nurga läbimõõt on umbes 0,5 kuni 5 kaaresekundit.
Kõrgel asuv pildistamiskoht parandab pildistamistingimusi, kuid atmosfäär mõjutab siiski ja pildid ei tule ikkagi sellised nagu kosmoseteleskoobiga.
Lucky imaging puhul teleskoobi kasutaja sõna otseses proovib õnne ja loodab, et atmosfäär midagi ära ei riku.
Lühikese säriajaga tehakse samast objektist vähemalt paar tosinat järjestikust kaadrit. Piltide seast valitakse välja vaid parimad, mida Jupiteri pildistamisel oli 10 protsenti, mis on kosmosefotode puhul tüüpiline protsent.
Kuna Jupiteri pilved muutuvad kogu aeg, siis tuli Wongi juhitud astronoomidemeeskonnal kiiresti tegutseda. Kõik pildid, millest pandi kokku uus täpne pilt Jupiterist, tehti 29. mail 2019 mõne minuti jooksul.
Jupiter on Päikesest kauguselt viies ja meie Päikesesüsteemi suurim planeet, mille mass ületab teiste meie süsteemi planeetide kogumassi umbes 2,5 korda.
Jupiter koosneb peamiselt gaasilisest ja vedelast ainest.
/nginx/o/2020/05/14/13100783t1h2706.jpg)
Jupiteri ülemise atmosfääri mahust moodustavad umbes 88–92 protsenti vesiniku- ja 8–12 protsenti heeliumimolekulid. Heeliumi aatommass on vesiniku aatommassist umbes neli korda suurem, selle tõttu on Jupiteri atmosfäärist umbes 75 protsenti vesinikku ja 24 protsenti heeliumit, ülejäänud 1 protsent koosneb teistest elementidest.
Jupiteri atmosfäär sisaldab vähesel määral metaani, veeauru, ammoniaaki ja räniühendeid.
Jupiteri välimine kiht koosneb pilvedest, mis sisaldavad ammoniaagikristalle ja võimalik, et ka ammooniumvesiniksulfiidi.
Pilved asuvad tropopausis ja moodustavad vastavalt laiuskraadidele iseloomulikud vööndid, mis jagunevad heledateks tsoonideks ja tumedateks vöötideks.
Tuntuim Jupiteri nähtus on ekvaatorist 22° lõunas asuv Suur Punane Laik, mis on Maast suurem alaline antitsüklon, mille suurus on üle 40 000 kilomeetri.