Stephen Hawking: oleme vaid väga arenenud ahviliik

Stephen Hawking Cambridge`i ülikoolis oma kabinetis Foto: SCANPIX

Maailmakuulsal füüsikateoreetikul ja kosmoseuurijal Stephen Hawkingil täitus eile 70. eluaasta.

Närvihaigust amüotroolilist lateraalskleroosi põdev teadlase tervis ei olnud just kõige parem ning oma sünnipäeva tähistamisel ta ei osalenud, edastab Reuters.

Küll aga loeti ta tähtpäeval ette, mida ta on kunagi öelnud.

«Minu elu eesmärk on väga lihtne. Tahan universumi saladuste jälile jõuda. Miks see on just selline nagu see on ja miks universum üldse tekkis».

«Oleme vaid väga arenenud ahviliik keskmise suurusega tähe ümber tiirleval väikesel planeedil. Kuid meile on antud loogiline mõtlemine ning see teeb meist erilised».

«Inimkonna ainus võimalus säilida on leida Maa kõrvale veel teine koduplaneet».

«Teooria sõõrikut meenutavast universumist on intrigeeriv, peaksin selle varastama».

Arstid diagnoosisid Hawkingil amüotroofilise lateraalskleroosi, kui ta oli 21-aastane. Nad andsid talle eluaega maksimaalselt kolm aastat.

«Kui ma temaga esmakordselt kohtusin, arvasin, et ta ei ela nii vanaks, et saaks doktori väitekirja valmis,» meenutas Hawkingi kolleeg Martin Rees.

Hawkingist on nüüdseks saanud üks kuulsamaid teadlasi ning tal on seljataga edukas karjäär.

1974. aastal sai Hawkingist Briti legendaarse Royal Society noorim liige. Ta oli siis 32-aastane. Viis aastat hiljem sai temast Cambridge`i ülikooli matemaatikaprofessor. Sellel kohal oli kunagi ka kuulus Isaac Newton.

1988. aastal avaldas Hawking menukaks kujunenud raamatu «Aja lühilugu», milles ta universumi teket selgitab lihtsas keeles.

Hawkingist sai ülemaailmse kuulsusega staar, ta esines palju ning kehastas iseennast nii «Star Trekis» kui  «Simpsonites».

Hawkingi sõnul võib ta keha olla ratastooli aheldatud, kuid seda teravam on ta mõistus.

Nüüdseks suudab teadlane välismaailmaga suhelda vaid arvuti ja kõnesüntesaatori abil.

Kuid ka see võimalus on hakanud kahanema, kuna haigus hävitab ta näolihaseid.

«Ta kõne on muutunud aeglasemaks. Halbadel päevadel suudab ta öelda vaid sõna minutis,» sõnas Hawkingi abiline Judith Croasdell.

Kuigi raske haigus tekitab probleeme, on sellel ka positiivne pool.

«Kui Stephen ei saanud enam käsi kasutada ega kirjutada, «kolis» ta oma pähe. Ta mõtlemine muutus väga kiireks ning paljud teaduslikud küsimused leidsid lahendused. Ta arvab, et kui tal ei oleks haigust, ei oleks ta nii palju saavutanud,» lausus Hawkingi ameeriklasest kolleeg Kip Thorne.