VIDEO ⟩ Kohus mõistis süüdi Uus-Meremaal orje pidanud samoalasest hõimujuhi

Inna-Katrin Hein
Copy
Samoalane. Pilt on illustreeriv
Samoalane. Pilt on illustreeriv Foto: shutterstock.com

Uus-Meremaa kohus mõistis Samoa hõimujuhi Joseph Auga Matamata orjapidamises süüdi, kuna ta meelitas oma hõimu kuuluvaid inimesi Uus-Meremaale Hastingsisse, kus sundis nad tasuta tööle ja kasutas vägivalda.

Kohtudokumentide kohaselt tõi Matamata Uus-Meremaale 13 oma kaasmaalast, kellest enamikku ta 25 aastat orjana pidas, teatab theguardian.com.

Uus-Meremaa Napieri kõrgem kohus mõistis pärast viis nädalat kestnud istungeid 65-aastase Matamata, keda tuntakse ka nime all Villiamu Samu, orjastamises ja inimkaubanduses süüdi.

Kohus vabastas ta süüdistusest, mis puudutas poissi, kelle ta 2016. aastal Samoal adopteeris, kuna selle lapse orjastamise kohta ei olnud tõendeid.

Tegemist oli esimese korraga, mil Uus-Meremaa kõrgem kohus kedagi inimkaubanduses ja orjastamises korraga süüdi mõistis.

Matamata tõi inimesi Samoalt Upolu saarelt Uus-Meremaale 1994. aastast kuni 2019. aasta aprillini. Kõige noorem orjastatu oli 12-aastane.

Kohtuniku sõnul kasutas Matamata neid inimesi rahalise kasu saamise eesmärgil.

Samoa hõimujuht lubas neile inimestele Uus-Meremaal hästi tasustatud tööd ja koolitust, eelkõige aiandites. Ta maksis kinni nende viisa ja lennupileti Uus-Meremaale.

Kui inimesed olid kohale saabunud, pidid nad hakkama tööle Matamata heaks, töötades 12–14 tundi ööpäevas, seitse päeva nädalas ja ilma palgata.

Prokurör Clayton Walkeri sõnul sai Matamata nende orjade abil suurt tulu.

Matamata advokaadi Roger Philipi teatel on Samoa kultuuris tavaline, et hõimujuht hoolitseb hõimu kuuluvate inimeste eest ja Matamata just nii tegigi, mitte ei kasutanud kaasmaalasi ära.

Ta lisas, et Samoal elatakse kogukonniti, kus inimesed annavad oma panuse ühise eesmärgi nimel ja ka raha on ühine.

Matamata 13 ohvrit sõnasid tõlkide vahendusel kohtus, et hõimujuht sundis neid töötama ilma palgata, nende teenitu läks temale. Matamata kodu ümber oli kõrge aed ja värav oli lukus, mille tõttu olid nad sinna vangistatud.

Hõimujuht ei lubanud orjastatutel minna linna ega kirikusse ega suhelda tema loata oma pereliikmetega Samoal.

Orjastatud kinnitasid kohtus, et Matamata peksis neid, kui nad tema arvates liiga aeglaselt töötasid või kui nad ei teinud asju nii, nagu ta heaks pidas.

Matamata selgitas kohtus, et ta ei vangistanud kedagi, vaid et tal puudus kontroll tema juurde elama tulnud inimeste üle, kes lahkusid Samoalt vabatahtlikult.

Ta lisas, et maja ümber on kõrge aed, kuna ta pidi oma hõimlasi kaitsma, sest ta elukoht on üsna kuritegelikus kohas.

Orjastatute sõnul austasid nad Matamatat, kuna tal on matai ehk hõimujuhi staatus ja selle tõttu ei julgenud nad kaevelda halva kohtlemise üle.

Uus-Meremaa seaduste järgi saab orjapidamise eest määrata kuni 14 aasta pikkuse vangistuse. Inimkaubanduse eest aga kuni 20 aasta pikkuse vanglakaristuse või 500 000 Uus-Meremaa dollarit (270 000 eurot) trahvi.

Kohus langetab Matamata karistusotsuse mais.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles