«Kuuuurija» paljastab ⟩ Korgijoogi skandaal Tartu ööklubis Vabank
9. märts 2020, 21:00
GHB ehk korgijook ehk vägistamisdroog on Tervise Arengu Instituudi andmetel kõige levinum narkootikum, mida Eesti ööklubides jookide sisse sokutatakse. Kuna korgijoogi maitse on soolakas ja suhteliselt ebameeldiv, segatakse seda tavaliselt mahla, karastusjoogi või alkohoolse kokteili sisse.
Kuidas korgijook mõjub?
GHB puhul on väga õrn piir «tavalise» koguse ja potentsiaalselt surmava annuse vahel, mistõttu on selle üleannustamise risk väga suur. Kokteili sisse segatud korgijook seguneb väga kiiresti ning palja silmaga pole seda võimalik tuvastada.
Väikeste annuste korral mõjub korgijook sarnaselt alkoholile - tekib lõbusus, jutukus ja seksuaalse erutuvuse suurenemine; suuremad kogused aga põhjustuvad unisust, lihaste lõtvumist ja magama jäämist. Kui ohvrid on korgijooki pahaaimamatult tarbinud, nõrgeneb nende reaktsiooni- ja vastupanuvõime, ning seda kasutataksegi ära selleks, et narkouimas naiste kehasid seksi eesmärgil tarvitada. Suuremate annuste puhul ei mäleta inimene pärast, mida ta korgijoogi mõju all tegi.
Just kõigi nende ülalpool mainitud omaduste tõttu ongi GHB-d tarvitanud inimene lihtne saak vägistajatele. Vastupidiselt kanepile või kokaiinile läheb korgijook verest välja palju kiiremini. Seega, kui teil on kahtlus, et teid on selle droogiga mürgitatud, tuleb kindlasti järgmise päeva hommikul vereanalüüse andma minna.
Mis juhtus Tartu ööklubis Vabank 28.detsembri öösel?
Jaanuari esimesel päeval võttis Katrin Lustiga ühendust tuntud Tartu juuksur Alar Kuzmin, kes väitis, et tema kauneid sõbrannasid üritati eelmise aasta lõpus Tartu ööklubis Vabank mürgitada. Staarjuuksuri sõbrannad, nimetame neid 42-aastaseks Pilleks ja 50-aastaseks Kristiks, läksid 28.detsembri õhtul Tartu kesklinnas asuvasse ööklubisse Vabank. Ööklubisse jõuti pool tundi enne südaööd ja kumbki naine ostis endale ühe džinn-tooniku kokteili. Edasi suunduti püstaku juurde, kuhu naised saavad asetada tantsu ajaks oma käekotid ja joogiklaasid.
Pille pani vaid üheks hetkeks oma klaasi käest ära, et kotist telefoni otsida, aga sellest hetkest piisas, et tema pokaali ohtlik aine sokutada. «Nägin järsku, kuidas suur tablett käis kähku sinna pokaali, just sellesse samasse, mille sõbranna sinna püstakule asetas», kommenteerib Kristi.
Juuksur Kuzmini sõnul aga võis tema sõbrannadel tekkida ekslik mulje, justkui oleks nende joogi sisse mingi suur tablett pandud. Mees arvab, et tegelikult kallati Pille klaasi sisse just korgijooki, ja seda sellepärast, et korgijooki kallatakse tavaliselt suurest plastikpudeli korgist, mis võis eemalt jätta mulje kui suurest tabletist.
«Ma olen siiamaani sellest kõigest šokis», tunnistab Pille saatejuhile. «Mõtlen ööd ja päevad, mis oleks võinud minuga juhtuda.» Mõlemad naised on pärast seda juhtumit siiamaani täiesti liimist lahti ja nende sõber Alar palub kõiki inimesi, kellega selline asi juhtub, kapist välja tulla ja oma lugu avalikkusega jagada.
/nginx/o/2020/03/09/12998711t1hed48.jpg)
Kristi sõnul oli inimene, kes Pille joogi sisse droogi pani, 40.aastates «täitsa tavaline lihtne Eesti mees.» Naiste sõnul kandsid mehed viisakaid triiksärke ja teksaseid. Kui üks meestest oli midagi joogi sisse kallanud, kõndis ta oma kahe sõbra juurde ja eemalt jäädi naisi jälgima. «Ma nägin nende pilku tantsupõranda teises otsas», räägib Pille. «Neile tegi see vist väga nalja, mis minuga nüüd juhtuma hakkab.»
Õnneks hoiatas Kristi oma sõbrannat enne, kui Pille jõudis kokteilist lonksu võtta, ja koos mindi turvameeste juurde. Staarjuuksur Kuzmin kuulis loost alles mitu päeva hiljem ja just tema sundis naisi seda teemat mitte «vaiba alla pühkima», vaid minema politseisse ja rääkima sellest teiste hoiatuseks ka avalikult. Kohe, kui Alar loost kuulis, võttis ta ühendust Katrin Lusti ja «Kuuuurijaga». Selle hetkeni ei olnud tema sõbrannad veel politsei poole pöördunud, vaid arvasid, et ööklubi lahendab ise selle olukorra.
Tol õhtul, kui naised märkasid, et Pille joogi sisse oli midagi pandud, marssisid nad Vabanki turvameeste juurde. Aga siis hakkas nende sõnul juhtuma midagi eriti kummalist...Turvamehed lubasid neid mehi tol õhtul natuke rohkem jälgida ja lisaks paluti Pillel jätta oma kokteil nende kätte hoiule, et siis järgmisel päeval välja selgitada, kas see sisaldas keelatut ainet või mitte. Samuti lubati naistele, et klubi juhataja võtab nendega ise ühendust. Aga seda kõnet naised jäidki enda sõnul ootama. Rohkem seda pokaali naised ei näinud ja ei järgnenud ka lubatud uurimist.
Täna on ööklubi Vabank ilma valehäbita öelnud, et jook on ära visatud. Kuna lubatud kõnet klubi juhatajalt järgmisel päeval ei tulnud, võttis Pille temaga ise ühendust. «Klubi juhataja väga ülbel häälel ütles, et nad viskasid selle joogi minema ja kui mul probleem on, pöördugu ma politseisse. Ja loomulikult ma tegin politseisse avaldusse ja päris kiirelt tuli avaldus, et uurimine lõpetati», räägib Pille.
Kuhu see korgijook siis ööklubist kadus?
«Me läksime sealt minema ja arvasime, et klubi võtab meiega ühendust, aga siis oli järsku täielik vaikus. Mitte kedagi justkui ei huvita, mis oleks võinud meiega juhtuda», nendib Pille pettunult. Kristi heidab klubile ette turvameeste tegevusetust tol õhtul: neid mehi oleks saanud ju kohe küsitleda ja joogi oleks saanud ekspertiisi saata, selle asemel aga keelitasid klubi turvamehed politseid mitte kutsuma.
Üks põhjus, miks Tartu juuksur «Kuuuurijaga» ühendust võttis, on see, et mees tahab tõstatada korgijoogi teemat avalikkuses ja hoiatada kõiki naisi. Aga Alaril on ka veel teine põhjus: tema meelest suhtus Tartu ööklubi antud juhtumisse liiga leebelt. «Kui klubi rendib pinda ja tal on turvafirma, siis turvafirma on allüksus ja ei pea vastutama. Vastutab klubi», sõnab Kuzmin.
Katrin Lust võttis ööklubiga Vabank ühendust ja uuris, miks turvamehed keeldusid tol õhtul politseid kutsumast, miks ei räägitud nende meestega ega pandud kirja isegi nende nimesid. Vabanki juhataja Berta Mürk räägib Lustile, et kui tema kuulis Pille joogi sisse pandud tabletist, lubas ta asjaga tegeleda ja naisega siis ise ühendust võtta. Mürk võttis ühendust klubi administraatoriga, kelle sõnul miskit tol õhtul klubis tõesti juhtus. Selleks ajaks, kui administraator loost teada sai, olid Pille ja Kristi juba klubist lahkunud. Administraatoril paluti kõnealune jook turvalisse kohta toimetada, mida ta ka tegi, ja pidu läks edasi.
Klubi juhataja sõnul olid need kaks naisterahvast talle 29.detsembri hommikul rääkinud täiesti tagurpidi pööratud loo sellest, mida räägiti «Kuuuurijale.» Pille oli Mürgile helistades öelnud, et ta ostis kaks jooki, pani need riiulile ja läks ise hoopis tualetti, sõbranna jäi kuskile lähedusse. Tualetist tagasi tulles ütles sõbranna Pillele, et tema joogi sisse pandi vist mingi tablett. Koos mindi turvameeste juurde, kus lugu ära räägiti ja jook ära anti. Kui Mürk Pillelt telefonis küsis, miks naine nii vastutustundetult käitus ja oma joogi järelevalveta riiuli peale jättis, oli naine selle peale vaid kokutanud.
Mis siis sellest joogist ikkagi sai ja miks ei kutsutud kohale politseid?
«Muidugi peab kutsuma politsei!» hüüatab klubi juhataja. «Ma rääkisin ka sellest teemast uurijatega ja nad ütlesid, et tegelikult ainus viga, mida meie sellel õhtul valesti tegime, oli see, et me oleksime võinud nende niiöelda kahtlusaluste isikuandmed tuvastada», räägib Mürk.
«Kuuuurija» sai politseilt juhtunu kohta järgneva selgituse: «Kuna see info jõudis politseile enam kui nädal pärast vahejuhtumit, ei olnud kahjuks võimalik tagantjärele enam selgitada, kas tegu võis olla GHB-ga, nagu asjaosaline kahtlustas, või hoopis millegi muuga. Suhtlesime klubi juhataja, turvatöötajate ja teatajaga, et sellise kahtluse puhul tuleb viivitamata 112 helistada. Mis kaalutlustel seda ei tehtud, oleks õigem pärida juhtumiga tegelenud turvatöötajatelt.»
Katrin Lusti küsimusele, kas vastab tõele see väide, et klubi kallas joogi lihtsalt ära, vastas Mürk, et see on tõsi. «Peale klubi vahetuse lõppu, kui politseisse ei ole teavitatud, siis ma ei saa neid kõiki «vist pandi midagi, vist kuskile klaasi sisse»... No ma ei kujuta ette, palju ma neid klaase peaks siis hoidma?!» räägib Mürk. Klubi juhataja väitel olid turvamehed ise soovitanud naistel politsei kutsuda, mida naised aga ei teinud. Berta Mürgi sõnul pole nende klubis korgijoogi juhtumeid olnud vähemalt neli aastat.
Kõik GHB lood ei ole nii õnneliku lõpuga...
Kui Alar Kuzmini kahel sõbrannal läks hästi ja nad jõudsid turvaliselt koju, siis ühel teisel kaunil Tartu neiul kahjuks nii hästi ei läinud. 20-aastane «Suunamudijate meistriklassi» saatest tuntud Aleksandria oli tol saatuslikul õhtul oma sõpradele kaine rool, kui üheskoos mindi Toomemäe nõlval asuvasse populaarsesse baari Shooters. Neiu tellis klaasi vett ja keeras korraks ümber, et sõbrannat tervitada, jättes joogi mõnekümneks sekundiks järelevalveta. «Ja siis keerasin ümber ja jõin jooki ja nii see läks...» selgitab Aleksandria. «Mõistus on nagu korras, aga samas keha ei ole enam, ja siis ma saingi aru, et midagi on nii valesti. Ma mäletan, et ma palusin oma sõpra, et ta aitaks mind, ja siis on kõik», meenutab neiu juhtunut. Noore naise sõnul läks tal sisuliselt viie minutiga pilt eest ära ja järgmisel hommikul tõusis ta võhivõõras voodis.
/nginx/o/2020/03/09/12998716t1h3d41.jpg)
Aleksandria sõnul lõppes tema õhtu nii kurvalt just sellepärast, et sõber, kelle käest ta oma abitus seisus tuge palus, viis ta hoopis seltskonda, kus teda seksuaalselt ära kasutati. «Ärkasin siis tundmatus kohas, alasti, ja esimene tunne, mida ma mäletan, oli see, et kus mu telefon on, ma pean ruttu helistama», ütleb Aleksandria. «Aga mul oli nii halb olla, värisesin ja nagu palavik oli,» kirjeldab noor neiu oma enesetunnet. Lisaks temale olid tol hommikul seal korteris veel kaks tundmatut meest, kes ütlesid Aleksandriale, et neiu oli lihtsalt sinna toodud ja seal korteris maganud ja midagi ei juhtunud. «Aga kui ma koju jõudsin, siis ma sain aru, et see päris pole nii», nendib neiu.
Aga mis kõige hullem: kuigi Aleksandria sai aru, et teda on vägistatud, ei läinud ta politseisse, sest nagu enamikel korgijoogi ohvritel tekkis ka temal süü- ja häbitunne. Neiu hoiab siiani oma vägistajate nimesid saladuses ja keeldub neid üles andmast.
Sass Henno, kirjanik ja tuntud ühiskonnaaktivist, võitleb juba mitmeid aastaid selle nimel, et korgijoogi ohvrid annaksid kurjategijaid üles. Lisaks politsei poole pöördumisele soovitab Henno ohvritel kindlasti ka teraapiasse minna.
Loo lõpetuseks paneb Lust inimestele südamele: «Kui on kahtlus, tuleks seda alati kontrollida. Mida rohkem me seda teemat ühiskonnas maha vaikime ja ignoreerime, seda rohkem tuleb meil ju tegelikult ohvreid juurde ja seda suurem karistamatuse tunne tekib vägistajatel.»