PILDID JA VIDEOD ⟩ Turistid saavad nüüd uudistada Egiptuse vanimat püramiidi, mis on astmetega

Egiptuse vanim püramiid, Džoseri astmikpüramiid avati üle 90 aasta taas külastajatele pärast seda, kui insenerid päästsid 4700 aasta vanuse ehitise varingust.

Astmikpüramiidi lasi ehitada Vana-Egiptuse Vana riigi 3. dünastia teine kuningas Džoser, kes erinevatel andmetel valitses 2668 – 3649 eKr või 2720 – 2700 eKr ning selle arhitektiks oli ta vesiir Imhotep, teatavad dailymail.co.uk ja afp.com. 

Vana-Egiptuse Vana riigi 3. dünastia teise valitseja Džoseri kuju

FOTO: akg / Bildarchiv Steffens/Scanpix

Alates 1930. aastatest suletud olnud püramiidi stabiliseerisid ja rekonstrueerisid Briti Newporti insenerifirma Cintec arhitektid.

Saqqaras vanas nekropolis asuvat 60 meetri kõrgust Džoseri püramiidi peetakse Egiptuse esimeseks püramiidiks ja maailma vanimaks säilinud ehitiseks.

Püramiidi tabas 1992 maavärin, mis seda oluliselt kahjustas. Egiptuse insenerid tegelesid püramiidi päästmisega alates 2006. aastast, kuid 2011. aasta revolutsioon katkestas selle.

Egiptuse valitsus andis Briti insenerile Peter Jamesile pärast araabia kevade revolutsiooni 2011 loa hakata kuue astmega Džoseri püramiidi taastama, et see turistidele taas avada.

Egiptuses Saqqaras asuv astmikpüramiid ja selle juures olevad ehitised

FOTO: akg-images / James Morris/Scanpix

Arhitekt Jamesi sõnul võttis tema ja ta firma suure riski, kui asus astmikpüramiidi taastama, kuna tegemist oli väga lagunenud ehitisega, mille eest ei oldud kaua aega hoolt kantud.

Džoseri püramiidi stabiliseerimiseks kasutati uuenduslikku turvapatjade ja terasankrute süsteemi, samuti lubimörti.

«See püramiid on ajalooliselt tähtis ehitis, mis tuleb säilitada uutele põlvkondadele. Seda olid kahjustanud nii aeg kui ka maavärin ning selle taastamine oli üks keerulisemaid asju, mida meie firma teinud on,» sõnas arhitekt James.

Egiptuses Saqqaras asuv Džoseri astmikpüramiid renoveerimise ajal

FOTO: Samuel McNeil/AP/Scanpix

Ajaloolaste sõnul oli Džoseri püramiid püramiidide prototüüp, mille põhjalt arendati püramiide edasi.

Džoseri püramiidi käigud ja ruumid ulatuvad 30 meetri sügavusele maa sisse. Sealt leiti sarkogfaag, kuid selles ei olnud muumiat.

Sarkofaagiga ruumi seintel oli ka pilte ja hieroglüüfilisi kirjutisi Surnuteraamatust.  

Džoseri astmikpüramiidi taastamine läks maksma 104 miljonit Egiptuse naela (5,8 miljonit eurot).

Turistid Egiptuse Saqqara Džoseri astmikpüramiidis

FOTO: MOHAMED EL-SHAHED/AFP/Scanpix

Uus suur Egiptuse muuseum, millest avaneb vaade Giza püramiididele, avatakse selle aasta lõpus ehk viis aastat planeeritust hiljem.

Egiptus on pärast 2011. aasta araabia kevadet vajanud uusi objekte, et turistid riiki tagasi tuua. Viimasel paaril aastal on Egiptuses leitud uusi ajaooliselt tähtsaid objekte, mille seas on ka matmispaik seitsme sarkofaagiga, milles olid muumiad. Samuti on leitud kümneid mumifitseeritud loomi.

Pärast araabia kevadet langes Egiptuses turistide arv märgatavalt ning palju hotelle ja reisifirmasid läks pankrotti, kuid 2018. aastaks oli turistide arv uuesti suur, ulatudes 11,3 miljoni turistini.