VIDEO ⟩ Mis tekitas Marsile kummalise augu ja mis on selle sees?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
5. märts 2020, 11:44
/nginx/o/2020/03/05/12989108t1h4cab.jpg)
Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri NASA Marsi fotol on Pavonis Mons vulkaanil näha kummalist auku.
Selle fotoi tegi 2011 NASA Mars Reconnaissance Orbiter (MRO) kosmosesond ja sellel on näha suurt kraatrit, mille tipus on vähemalt 35-meetrise läbimõõduga ava, teatab newsweek.com.
What created this unusual hole in #Mars? This hole (Pavonis Mons volcano) was discovered by @HiRISE .The hole, shown in representative color, appears to be an opening to an underground cavern, partly illuminated on the image right. 1/ pic.twitter.com/e4S7mYeLIX
— Ms. J. ⁂ (@Aero_Jenna) March 1, 2020
Arizona ülikooli Kuu ja planeediuurimise laboratooriumi andmetel on suur osa kraatrimatejalist vajunud läbi augu, moodustades seal sees prahihunniku.
Teadlased tegid MROlt saadud andmete põhjal Marsi vulkaani digitaalse mudeli ja arvutused näitasid, et augus olev prahihunnik on vähemalt 60 meetrit kõrge. Hunniku ülaosa on kesksest avast 27 meetrit allapool. Neid kahte arvu arvesse võttes saadi, et vulkaani õõnsus oli kunagi ligi 90 meetrit sügav.
NASA ja Arizona ülikooli teadlaste sõnul on Marsi vulkaani sügav ava geoloogiliselt intrigeeriv, kuna see on märgatavalt suurem kui meie planeedil leiduvad koopad, millest suur osa on tekkinud sellest, et vesi on lõhustanud ja lahustanud maa-alust lubjakivi.
Sellist protsessi Marsil toimuda ei saa, kuna seal ei ole vett ja lubjakivi.
Uurijate arvates tekkisid Marsil sellised õõnsused vulkaanilise tegevuse tagajärjel.
Pavonis Mons, mis on kõrgem kui Maa kõrgem tipp, 8848-meetrine Džomolungma, ulatub 13 800 meetri kõrgusele. Tegemist on kilpvulkaaniga, mis on lai ja suhteliselt lame vulkaan ning mis koosneb peamiselt basaltsetest laavavooludest.
Teadlased selgitasid, et kui kuum laava pärast purskeid pinnale voolab, siis see jahtub ja kõveneb, tekitades renne ja võimaldades laaval edasi voolata. Kui vulkaanist kogu laava välja tuleb, jäävad sinna laavatorukoopad.
Neid laavatorukoopaid on Maal näiteks vulkaaniliselt aktiivsetel Hawaiil, Islandil ja Galapagose saartel.
Kuul on vulkaane, kus võib olla laavatoru koopaid. Nüüd on teada, et neid leidub Marsil.
Euroopa planeediuurimise kongressil 2017 teatati, et laavatorud võivad mängida tuleviku kosmosemissioonidel suurt rolli.
Itaalia Padua ülikooli teadlased eesotsas Riccardo Pozzoboniga võrdlesid Maal, Kuul ja Marsil leiduvaid laavatorukoopaid. Nende uuring näitas, et Kuul ja Marsil olevad koopad on sobivad elumärkide otsimiseks ja inimasulate loomiseks.
«Maa, Kuu ja Marsi laavatorude uurimine näitas, et gravitatsioon mõjutab laavatorusid. Maal on selliste torude läbimõõt 30 meetrit. Marsil aga, kus on vähem gravitatsiooni, on sellised torud 250 meetrit laiad. Kuul võivad need olla kilomeetrised ja laiemad ning pikkus võib olla sadu kilomeetreid.
Pozzobon lisas, et laavatorukoopad hakkavad tulevikus kindlasti mängima Kuu ja Marsi uurimisel suurt rolli.
«Laavatorud kaitsevad tulevasi astronaute kosmilise kiirguse ja mikrometeoriitide eest. Need on piisavalt suured, et luua sinna inimasustus,» jätkas itaallane.