VIDEO ⟩ Roostes ese osutus 2000 aasta vanuseks Vana-Rooma hõbepistodaks

Vana-Rooma leegionäri vööl rippus lisarelvana pistoda. Pilt on illustreeriv

FOTO: shutterstock.com

Saksamaa Trieri ülikooli arheoloogid leidsid roostes eseme, mis osutus 2000 aasta vanuseks rauast ja hõbedast pistodaks, mida kasutas Vana-Rooma sõdur germaani hõimude vastu võitlemisel.

Arheoloogide teatel oli see objekt nii roostes, et selle puhastamiseks kulus üheksa kuud ning alles pärast seda saadi aru, et tegemist on 35-sentimeetrise rikkalikult kaunistatud pistodaga, teatab livescience.com.

Antiikaegse pistoda leidis 19-aastane arheoloogiaüliõpilane Nico Calman 2019. aasta aprillis Saksamaa loodeosas Haltern am Sees toimunud Vana-Rooma garnisoni asupaiga väljakaevamistel. Lisaks pistodale oli seal ka selle tupp ja nahast vöö, mille küljes Vana-Rooma sõduril see relv rippus.

Rooma keiser Augustuse perioodil, ajavahemikul 27 eKr kuni 14 pKr oli Haltern am Sees Rooma garnison. Arheoloogid hakkasid seda paika uurima juba 20. sajandi alguses ning läbiuuritud paigast pistoda leidmine oli nüüdsetele arheoloogidele suur üllatus.

Arheoloog Bettina Tremmeli sõnul ei olnud Haltern am See garnison oma viimastel aastatel kuigi edukas. Seal asus 9. aastal pKr umbes 5000 sõdurit, kes kõik hukkusid  Teutoburgi metsa lahingus.

Kindral Publius Quinctilius Varus (46 eKr Cremona, Rooma Vabariik –9 pKr Germaania) läks ajalukku mehena, kes kaotas germaanlastega võideldes kolm leegionit.

1. sajandi algusaastatel korraldas Rooma pika sõjalise kampaania Reinist itta jäävatel aladel, kus oma võimule allutati mitmed germaani hõimud. 7 pKr kuulutati piirkond rahulikuks ning Varus määrati Germaania asehalduriks.

9. aastal pKr septembris oli Varus kolme leegioniga Weseri jõe lähistel laagris, kui saabus teade, et Reini ümbruses on germaanlaste ülestõus hoogu kogumas. Vaatamata Rooma-meelse heruskide pealiku Segestese hoiatusele, et tegu on vandenõuga, ei võtnud Varus teda kuulda. Segestese väide, et vandenõu taga on tema hõimukaaslane Arminius, tundus Varusele uskumatu. Arminius oli ratsanikuseisusse tõstetud Rooma kodanik ning pealegi tundsid Varus ja Arminius teineteist.

Varuse usk Arminiusse osutus veaks, sest valeinformatsiooni alusel liikvele läinud Varus langes Arminiuse seatud lõksu. Teutoburgi metsas hävitas germaanlaste varitsus kogu Varuse armee. Kui kaotus näis kindel, sooritas Varus enesetapu, heites end oma mõõga otsa.

Ajaloolaste andmetel oli Haltern am Sees rohkem kui 15 aasta jooksul tuhandeid Rooma sõdureid, kuid vaid vähesed maeti garnisoni lähedal asuvale surnuaiale koos relvadega.

«Kuigi sõdurid olid selles garnisonis pikka aega, ei ole sealt kuigi palju relvi leitud. Rääkimata veel sellistest relvadest, mis enamvähem säilinud on. Seetõttu on nüüd leitud pistoda haruldane,» teatasid Saksa arheoloogid.

Arheoloog Bettina Tremmel võttis pärast kummalise objekti leidmist kontakti Münsterist tegutsevate vanade relvade  restaureerijatega, kes kohale saabusid ja selle eseme mullast puhastasid. Nad võtsid selle kaasa ja neil kulus selle restaureerimiseks üheksa kuud. 

Objektile tehti röntgen- ja kompuutertomograafia uuring, mis näitas, et tegemist on rauast tera ja hõbedast käepidemega külmrelvaga.

Pistoda ümara otsaga kolmnurkne tupp on kaunistatud punase klaasi, niello tehnikas mustri ja emailiga.

Pistoda kandis tõenäoliselt leegionär, aseleegionär või tsentuurio, kuid pistodad ei olnud Rooma sõjaväe peamised relvad.

Arheoloogid selgitasid, et Rooma impeeriumi sõduritel oli pistoda varurelvana juhuks kui nad peaksid mõõga kaotama.

Karistused varustuse kaotamise eest olid väga julmad ja seetõttu hoidis iga Vana-Rooma sõdur oma kiivrit, mõõka ka pistoda nagu kullatükki.

Ei ole teada, miks sõdalane maeti talle kuulunud relvaga. Teadlased ei välista, et see maetu oli hoopis kelt või germaanlane.

Germaani hõimud matsid oma langenud sõdalased tavaliselt koos tema relvadega. Samas võis maetu olla ka Rooma sõdur, kelle käsul maeti ta koos oma relvaga.