Meie Päikesesüsteemi kõige kummalisem objekt näeb välja nagu golfipall

Asteroid. Pilt on illustreeriv

FOTO: P. VERNAZZA/AFP/Scanpix

Astronoomide naljasoovitus: kui satud Pallasele, siis kanna kiivrit, sest see on meie Päikesesüsteemi kõige kummalisem asteroid, mille liikumine on ebkorrapärane ja mis võib teiste objektidega pidevalt kokku põrgata. 

Asteroid  Pallas, mille diameeter on 512 kilomeetrit, on Marsi ja Jupiteri vahel asuvas asteroididevöös suuruselt kolmas objekt, moodustades selle vöö massist seitse protsenti, teatab livescience.com.

Pallase avastas 1802. aastal sakslasest astronoom Heinrich Wilhelm Matthäus Olbers, kes pidas seda planeediks, kuid see oli tegelikult alles teine asteroid, mis leiti.

Astronoomide sõnul on Pallas huvitav seetõttu, et ta liikumine kosmoses on väga kummaline. Ta liigub asteroididevööst sisse ja välja, järgides orbiiti, mis on planeetide orbiitidega võrreldes väga viltune.

USA Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) teadlased tegid Pallasest uued fotod, millel on selle asteroidi ebatavalisus selgelt näha.

«Nende piltide põhjal saame öelda, et Pallas on asteroididevöö kõige kraatrirohkem objekt. See avastus oli nagu uue maailma leidmine,» sõnas MIT astronoom Michaël Marsset.

Asteroididevöö asteroidid liiguvad väga kiiresti, kuid neil on sageli sarnased orbiidid, mille tõttu nad võivad kokku põrgata. Kui toimub kahe asteroidi kokkupõrge, siis tekitavad nad üksteisele kraatreid ning mõlema kiirus väheneb.

Kahe asteroidi kokkupõrget saab võrrelda näiteks autode kokkupõrkega. 

Astronoomid tõid näite, et maanteel liigub veoauto kiirusega 130 kilomeetrit tunnis ja veel teine auto, mille kiirus on 82 kilomeetrit tunnis. Nad põrkavad kokku, kuid kui mõlemad autojuhid säilitavad oma auto üle kontrolli, on kõik korras. Nii nagu kahe auto kokkupõrkel võivad mõlemad autod kannatada saada, nii tekivad kahe astreoidi kokkupõrkel mõlemale asteroidile kahjustused, mis on kraatrid.

Osa neist astroididele tekkivatest kraatritest on väga suured, mis näitab, et kokkupõrge oli tugev. Pallasel on palju selliseid hiiglaslikke kraatreid ning seega on ta palju kordi teiste asteroididega kokku põrganud.  

Miljoneid aastaid kummalisel orbiidil liikunud Pallasel on kokkupõrgetest palju jälgi. Kosmosetadlaste sõnul näeb Pallas välja nagu golfipall, millel on lohud.

Golfipall. Pilt on illustreeriv

FOTO: shutterstock.com

Pallasel on olnud 2 – 3 korda rohkem kokkupõrkeid kui Marsi ja Jupiteri vahelise asteroididevöö kahel suuremal objektil kääbusplaneet Ceresel ja asteroid Vestal.

MIT astronoomi Michaël Marsset sõnul näitab Pallase tugevalt kallutatud orbiit seda, miks tal on rohkem kokupõrkeid ja kummalisem pind kui Cersel ja Vestal. Oma rolli mängib ka see, et Pallase pöörlemistelje nurk on umbes 60 kraadi.

Pallast uuriti Euroopa Lõunaobservatooriumi Tšiilis asuva suure teleskoobi abil ja saadud pildid näitasid, et asteroidi pinnal on vähemalt 36 kraatrit, mille diameeter on üle 30 kilomeetri. Pallase ekvaatoril on ka 400-kilomeetrise diameetriga kraater, mis tekkis tõenäoliselt kokkupõrkel 40 kilomeetri laiuse objektiga.

Pallase lõunapoolusel on hele ala, mis teadlaste arvates võivad olla soolalademed.