VIDEO ⟩ Astronoomid leidsid 16 päeva tagant korduva raadiosignaali, mille allikas on teadmata

Kosmos. Pilt on illustreeriv

FOTO: shutterstock.com

Kosmoseteadlased on süvakosmosest pärit kiireid raadiopurskeid (FRB, Fast Radio Burst) uurinud aastaid, kuid need pursked on olnud ühekordsed ja seetõttu on neid eriti raske uurida. Teadlaste arvates olid mõned pursked pärit samast allikast, kuid nende tekkimist ei saanud ennustada.

USA ja Briti meedia teatel leidsid astronoomid nüüd esimest korda regulaarselt korduva signaali, millele anti tähis FRB 180916.J0158 + 65. Signaal järgib sama rütmi, kordudes iga 16.35 päeva tagant.

Kanada CHIME (Canadian Hydrogen Intensity Mapping Experiment) raadioteleskoobi teadlased jälgisid tsüklit 409 päeva ja raadiopursete rütm jäi samaks. 

CHIME raadioteleskoop Kanadas Briti Columbias

FOTO: CHIME /SWNS.COM /Scanpix

«Raadiopurse on ere kosmiline plahvatus, mis kestab vaid millisekundeid,» selgitas astrofüüsik Evan Keane.

Uuring on esitatud arXivi teenuses, kuid tulemusi ei ole veel retsenseeritud ja selle abil avastust kinnitatud.

Need kiired raadiopursked võivad olla sama võimsad kui 500 miljonit Päikest.  

Teadlased selgitasid, et FRB 180916.J0158 + 65 on huvitav, sest see on korrapärane, seda saab uurida ning saada selgus, mis seda põhjustab.

Osa astronoome arvab, et selle signaali taga on mingi binaarsüsteem või mustad augud. Teise teooria kohaselt  võivad need kiired raadiopursked olla pärit galaktikate äärealadelt või neutrontähtedest.

Neutrontäht on peamiselt neutronitest koosenev täht, Päikesest umbes 8 - 30 korda suurema massiga tähtede arengu lõppstaadium. 

Arvutijoonistus neutrontähest. Pilt on illustreeriv

FOTO: shutterstock.com

Enne reglaarsete pursete avastamist olid teadlased vaid 16 korral märganud kiiret raadiopurset, esimene selline avastus tehti 12 aastat tagasi.

Selle leidsid 2007 astronoom Duncan Lorimer ja üliõpilane David Narkovic, kes uurisid pulsareid, mis on tugeva magnetväljaga kiiresti pöörlevad neutrontähted, mis kiirgavad elektromagnetlaineid.

Astronoomid tegid kindlaks ka esimese purske tekkekoha, milleks oli Maast kolme miljardi valgusaasta kaugusel asuv kääbusgalaktika.

Teadlased loodavad, et kiirete raadiopursete uurimine paljastab olulist teavet universumi sünni ja mateeri aliikumise kohta universumis.

Kuid mitte kõik teadlased ei ole nende pursete selgitamisel jäänud teaduse piiridesse. 2017 teatasid kaks USA teadlast, et need raadiopursked võivad olla pärit maaväliste olendite hiiglaslikest masinatest.

«Kiirete raadiopursete päritolu ei ole suudetud lõpuni kindlaks teha. Seega tuleks uurida, kas need võivad olla pärit tehisallikast,» sõnas Harvard-Smithsoniani astrofüüsika keskuse teadlane Avi Loeb.

Loebi ja ta kolleegi Manasvi Lingami teooria kohaselt võivad kiired raadiopursked olla tekitatud mingi suure süsteemi poolt, kuid need pursked võivad olla ka mingite kosmoselaevade energiaallikaks.

Teadlaste sõnul ei ole inimkond veel nii kaugele arenenud, et suudaks selliseid masinaid ehitada, kuid teoorias on nende ehitamine võimalik.

Loeb tunnistas, et tegemist on oletustega, sest ei ole tõendeid.

«Teadus ei põhine spekulatsioonidel, vaid tõenditel. Otsustamine, mis on tõenäoline ja mis mitte, piirab võimalusi. Seega tuleb oma ideed avaldada ja las teadaolev toimib nagu kohtunik,» lisas teadlane.