SARIPETIS ⟩ 83-aastane proua tegi Hispaania riigile kokku 200 000 euroga külma
11. veebruar 2020, 18:30
/nginx/o/2020/02/11/12934301t1hd36d.jpg)
Hispaanias jäi kelmusega vahele 83-aastane naine, kes võltsis 33 aasta jooksul igakuiselt dokumente ja pettis sel moel riigilt surnud hoolealuse pensioni välja. Süüdi mõistetud naine pääses aga vanglast ja varastatud raha maksab riigile tagasi hoopis tema poeg.
Kokku 33 aastat panka ja sotsiaalkindlustustametit petnud Juana Igeña aastakümneid kestnud pettus hakkas lahti rulluma 2007. aastal, kui proua läks taaskord oma ammu surnud kliendi pensioni pangast välja võtma, kirjutas El Pais.
Hetkeni, mil proua aga vahele jäi, läks veel aastaid, kuid tol saatuslikul 2007. aasta hommikul tegeles Hispaania hoiupanga Caja Madrid filiaali juhataja isiklikult ühe oma pikaajaliseima kliendi rahaasjadega. See klient oli Juana Igeña, kes oli alates 1981. aastast käinud oma psühhiliselt haige patsiendi Jamie Ponsi puudepensioni välja võtmas.
Naine kavatses veel kord rahaga uksest välja astuda, kui pangajuht küsis, kas ta saaks kontrollida patsiendi isikutunnistust.
«Vabandage, aga see dokument on aegunud,» ütles juhataja.
«Jah, ma tean. Aga mees on nii haige,» selgitas Igeña.
«Minge lihtsalt notari juurde ja tehke see asi korda,» seletas pangajuhataja.
«Kuidas ta liigub? Te peaksite nägema, millises olekus ta on,» selgitas Igeña.
Naisel oli õigus. Jaime Pons ei saanud tõesti kuskile ise tulla. Pons oli nimelt selleks ajaks juba aastakümneid surnud olnud.
Kui Jamie Pons 1980. aastal suri, ei jäänud temast maha ühtegi pärijat.
Pons oli oma viimased eluaastad veetnud Alonso Vega psühhiaatriahaiglas ja seal toona sotsiaaltöötajana töötanud Juana Igeña otsustas, et on igati tark mõte hakata ise koguma surnud mehe puudetoetust.
27 aastat sai ta seda ka segamatult teha.
Igeña kasutas dokumentide vormistamiseks oma ametikohta haiglas ja asjaolu, et Ponsil polnud kedagi, kes tema surma leinaks või isiklike asjadega tegeleks. Ta avas 1981. aasta märtsis mehe nimel konto Caja Madridi pangas, mis kannab nüüd nime Bankia, ja korraldas nii, et mehe pension laekuks selle panga kontole.
Esimese 23 aasta jooksul sai ta vaid 104 eurot kuus, kuid 2013. aastal tõusis summa peaaegu 700 euroni.
Aastate jooksul hakkas pank kahtlustama, et midagi on valesti, kuna ükski selle töötaja ei olnud Ponsi näinud.
Dokumentide järgi oli mees ka umbes saja aastane.
2013. aasta jaanuaris palus pank sotsiaaltöötajal esitada dokumendi, mis tõestab, et Pons on elus.
Originaalse ID-kaardi ja võltsitud volituse abil õnnestus Igeñal ka Madriidi elanikeregistrist tunnistus saada. Selle esitas ta hiljem pangale. Pärast seda läks naine iga kuu 25. kuupäeval uuesti sotsiaaltöötaja juurde ja sai uue mehe elusolekut tõendava tunnistuse, mille ta siis jälle panka viis.
Nii õnnestus naisel veel 50 korda ammu surnud mehe pension kätte saada.
Lõpuks hakkas aga elanikeregistri sotsiaaltöötaja asja üle huvi tundma ning avastas andmeid üle kontrollides, et Pons oli juba 1980. aastal surnud.
Hiljuti mõistis Madridi kohus 83-aastase Igeña süüdi pettuses ja avalike dokumentide võltsimises.
Süüdistaja nõudis naisele karistuseks kuue aastast vangistust ja seda, et naine tagastaks riigile sotsiaalkindlustusametilt välja petetud 200 000 eurot.
«Mul on väga kahju tehtu pärast,» ütles Igeña kohtus. «Mul on kahju. Ma annan selle kõik tagasi.»
Tema kaitsjal õnnestus aga sõlmida kokkulepe, mille tulemusena mõisteti naisele kaheaastane tingimisi vangistus. Lisaks peab naine riigile tagasi maksta 150 000 eurot.
Igeña poeg on riigile juba tasunud 20 000 eurot, mida prokurörid peavad hea usu teoks.
«Perekonnal on selle teemaga raske olnud,» ütles tema advokaat kohtule ja lisas, et nad tahavad, et see oleks läbi.
Kuna Igeñal endal on 800-eurone pension, mida ei saa seaduslikult arestida, ning kohtuallikate andmetel on tal isiklik võlgade ja hasartmängude ajalugu, tuleb võlg tagasi maksta tema pojal.
Kohtuasi ei kulgenud aga nii kiiresti, kui ehk naise pere oleks soovinud, sest vaidlusi tekitas ka küsimus, kes selles teos veel süüd kannab.
Sotsiaalkindlustusameti jurist soovis nimelt, et asjaga seotud pank tagastaks osa rahast selle eest, et seal ei oldud surnud mehe nimel avatud konto uurimisel piisavalt ettevaatlikud ning maksti igakuiselt ilma põhjalikumalt kontrollimata pension välja isikule, kes ei olnud lahkunu sugulane.
Panga advokaat väitis aga, et surnud isikule väljastas elutunnistused sotsiaalkindlustus. Seega kestis kahe osapoole vaheline vaidlus pikalt. Kohtus andis tunnistusi ka politsei, kes selgitas, et perekonnaseisuametis ja sotsiaalkindlustusametis puudub teabe jagamise süsteem ja Igeña kasutaski seda puuduvat lüli oma pettuses täielikult ära.
«Milline vedamine!» kommenteeris oma kohtuotsust pisarais Igeña.