Nike

SININE ESMASPÄEV TOOMPEAL ⟩ Värskelt vallaline Siret Kotka ärgitas igavlevat riigikogu tegelema lastesaamisega

Siret Kotka riigikogus tööl.

FOTO: Tairo Lutter

Riigikogu pidas eile ühe oma igavama istungi, sest päevakorras polnud arutamiseks ühtegi punkti ja ükski saadik polnud ka sõnavõtuks aega broneerinud. «Sinise esmaspäeva» päästsid keskerakondlased Marko Šorin ja Siret Kotka, kes kasutasid vaba mikrofoni oma mure jagamiseks. 

20. jaanuaril, mis peaks valemi järgi olema aasta kõige masendavam päev, kell 15 alanud istung kestis vaid 11 minutit. Kohalolekukontrollis selgus, et saalis istus 89 riigikogu liiget ja puudu oli 12.

Kiirelt võeti vastu kolm eelnõu ja kuna muud plaanis polnud, siis küsis riigikogu esimees Henn Põlluaas, et kas keegi tahab vaba mikrofoni kasutada.

Esimesena võttis sõna eelmisel reedel abielu lahutanud Siret Kotka, kes tundis muret Eesti iibe ja pereprobleemide pärast ning kutsus üles nendega tegelema. «Jah, Eesti on palju teinud töö- ja pereelu ühildamiseks, aga aeg on minna nüüd edasi, sest senisest enam: rahvaarvu on vaja kasvatada loomuliku iibega,» tõdes ta.

Teisena tõusis kõnepulti Marko Šorin, kes rääkis oma kodulinnast Pärnust, Pärnumaa loodusest, pealinna tööle sõitmisest ja higistamisest. «Omavahel me kutsumegi, et kes Pärnu maanteel kuivade kaenlaalustega koju saab, ei ole õigesti sõitnud,» rääkis ta.

Kui kellelgi tekkis suurem huvi riigikogu «vaiksel tunnil» kõneldu kohta, siis avaldab Elu24 vaba mikrofoni ajal kõneldu ka täismahus. 

15:04 Vaba mikrofon

Esimees Henn Põlluaas 

Austatud riigikogu! Täna meil päevakorras ühtegi punkti ei ole, aga see-eest on nüüd kõigil soovijatel võimalus pärast haamrilööki registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis. Sõnavõtt viis minutit. Siret Kotka, palun! (Saalis on sumin.) Kolleegid, palun vaikust! (Helistab kella.)

Siret Kotka-Repinski.

FOTO: Erakogu

Siret Kotka 

Hea istungi juhataja! Head riigikogu liikmed! Eesti inimeste arv on viimaste aastakümnendite jooksul drastiliselt kahanenud. Selle peamiseks põhjuseks on olnud eelkõige madal sündimus. Naised lükkavad sünde edasi või loobuvad lõpuks üldse sünnitamisest. Tänu sellele on 1990. aastatest alates jäänud sündimata kümneid tuhandeid lapsi.

Paljud inimesed lahkuvad Eestist, et käia tööl või koolis välismaal. Lisaks sellele tõuseb inimeste keskmine vanus, sest eakaid on üha rohkem. Rahvastikukriisi ei saa ära lahendada ühe-kahe aastaga, nagu seda saab teha majanduskriisiga, pigem kulub selleks põlvkondi. Küll on aga mul täna väga hea meel tõdeda, et viimaste andmete kohaselt on Eesti rahvastiku arv tõusuteel. Jah, see on pigem veel täna rände arvelt.

Eestist lahkub inimesi vähem, kui tuleb tagasi või juurde teistest riikidest, aga ka sündide arv on oodatust parem. Kindlasti on selles oma osa töö- ja pereelu ühildamise poliitikas, nagu meie paindlik vanemahüvitise süsteem ja kolmanda lapse toetuse suurendamine. Eesti rahvaarv kasvab juba kolmandat aastat järjest. 

Olen aga arvamusel, et me ei tohi heale õnnele lootma jääda, vaid peame edasi liikuma. Siiani on keskvõim keskendunud pigem laste arvule ja seetõttu on pere loomise, kasvatamise ja arengut toetava keskkonna panustamine jäänud tagaplaanile.

Piisavalt ei ole märgatud ka üksikvanemaid või vähekindlustatud ja puudega lapsi kasvatavaid peresid. Samas vajavad just need pered riigilt kõige rohkem nii majanduslikku kui ka vaimset tuge. Tulevikus on kindlasti tarvis pakkuda ka erinevaid nõustamis- ja teraapiateenuseid, et pered saaksid raskustest kiiremini ja kergemini üle ning perekondlikud suhted, nii suhted lastega kui ka vanemate vahelised suhted ei kahjustaks pereliikmeid.

Jah, Eesti on palju teinud töö- ja pereelu ühildamiseks, aga aeg on minna nüüd edasi, sest senisest enam: rahvaarvu on vaja kasvatada loomuliku iibega. Jõudu meile Eesti rahvaarvu kasvatamisel!

Esimees Henn Põlluaas 

Aitäh! Marko Šorin, palun!

Marko Šorin riigikogus ametivannet andmas.

FOTO: Erik Peinar

Marko Šorin 

Lugupeetud riigikogu esimees! Head kolleegid! Tahan siin riigikogu kõnepuldis tunnustada Eesti Vabariigi valitsust ning majandusministeeriumit vastvalminud teehoiukava eest! Seda on hea teha väidetavalt aasta kõige masendavamal päeval, nagu tänastes uudistes läbi käis. Miks mitte tasakaalustada masendust hea emotsiooniga.

Nimetatud kavas on lõpuks ometi seatud väga selged sihid põhimaanteede 2 + 2 ehk siis neljarealiseks ehitamiseks, ja seda mitte kuskil kauges tulevikus, vaid järgmise kümne aasta jooksul. See ei ole enam mingisugune peen häälestamine vaid konkreetne tegutsemine selleks, et Eesti liiguks lääneeuroopaliku elustandardi poole. Nagu ma ütlesin, see ei ole peenhäälestamine.

Tänagi hommikul Pärnumaalt tööle sõites tuli päris mitme kaubaauto järgi sõiduautode nn rongis sõita. Paraku tekitab selline üksteise sabas sõitmine liiklusohtlikke olukordi, sest juhid muutuvad närviliseks ja võtavad ette järjest riskantsemaid manöövreid. Tänagi oli mõni selline, mis kaenlaalused märjaks tegi. Omavahel me kutsumegi, et kes Pärnu maanteel kuivade kaenlaalustega koju saab, ei ole õigesti sõitnud. 

Mul on meeles 1990. aastatel kuuldud lugu ühest potentsiaalsest Ameerika investorist, kes Tallinna lennujaamas rentis auto, sõitis Pärnusse kui potentsiaalsesse kohta, kuhu ta soovib investeerida, ja tagasiteel tema käest küsinud ajakirjanikud said vastuseks, et ta ei ole elu sees tundnud suuremat surmahirmu, kui sõites Tallinna–Pärnu maanteel.

Vabariigi Valitsus oma tegevusprogrammis 2019–2023 on seadnud eesmärgiks Narva-, Tartu- ja, mis mulle eriti meeldib, Pärnu-suunalise põhimaanteede neljarealiseks ehitamise ning arvestatava kasutusega kruusateede muutmise tolmuvabaks aastaks 2030. Pärnumaal saab nelja aasta jooksul kõvakatte rohkem kui 42 kilomeetrit kruusateid. See on tubli edasiminek. Kes see ikka tahab elada tolmu sees.

Pärnumaal on palju looduskauneid piirkondi, kuhu inimesed tahaksid elama minna või turistidena neid piirkondi külastada. Mõned on valinud teise elukeskkonna just tolmuvaba aspekti silmas pidades.

Pärnumaalaste poolt edastan tänu ka arengute eest, mis puudutab Rail Balticu projekti või siis Pärnu lennujaama uuendamisperspektiivi, mis on juba täiesti käegakatsutavas tulevikus. Pärnu on teada-tuntud suvepealinn, kuid on senini olnu raskemini ligipääsetav kui paljud lähipiirkonna samalaadsed piirkonnad. Uued viisid Pärnusse jõudmiseks suurendavad nii Pärnu kui ka lähiümbruse atraktiivsust ning sellega kaasnevat kasu kogukondadele, olgu selleks siis turismiettevõtted, siinkohal ka nn metsaturismiettevõtted, meelelahutusasutused, toitlustus- ja majutusasutused. 

Kokkuvõtteks. Pärnumaa elanike Eesti-sisene ühendus ja reisimine naaberriikidesse läheb lähitulevikus oluliselt mugavamaks ja turvalisemaks. Suur-suur tänu nende edukate sammude eest! Ma tänan tähelepanu eest!

Esimees Henn Põlluaas 

Aitäh! Head kolleegid! Teil on võimalus vaba mikrofoni kasutada kuni kella 24-ni. Aga tundub, et soovi ei ole, siis sellega on istung lõppenud. Aitäh!  

Istungi lõpp kell 15.11.

See ei olnud aga kaugelt selle riigikogu kooseisu kõige lühem istung. Eelmise aasta 2. mail kestis istung vaid viis minutit. Selle põhjus oli lihtne, istungi päevakorras ei olnud ühtegi punkti. Tol korral oli kohal 84 riigikogu liiget ja puudus 17.