Eesti Muusikaauhinnad 2020

PILDID ⟩ Julian Assange viidi Londonis vanglast kohtu ette

Julian Assange 13. jaanuaril Londoni Westminsteri kohtus

FOTO: HENRY NICHOLLS/REUTERS/SCANPIX

Ameerika Ühendriikide sõjalist ja diplomaatilist salainfot lekitanud mittetulundusorganisatsiooni WikiLeaks asutaja, austraallane Julian Assange on Briti võimude käes ning teda hoitakse Londonis Belmarshi vanglas.

48-aastase Assange’i advokaadid kaebasid kohtule, et vanglaametnikud ei võimalda neil oma kliendiga piisavat koosolemise aega, et nad saaksid arutada, kuidas takistada tema väljaandmist Ameerika Ühendriikidele, teatab independent.co.uk

Julian Assange 13. jaanuaril Londoni Westminsteri kohtus

FOTO: Dominic Lipinski/AP/Scanpix

Assange viidi 13. jaanuaril vanglast Westministeri kohtusse, kus kohtunikud kuulasid ära ta advokaatide kaebused.

Julian Assange 13. jaanuaril Londoni Westminsteri kohtus

FOTO: HENRY NICHOLLS/REUTERS/SCANPIX

Assange, kes oli kohtus spetsiaalses klaaskastis, ütles selle aja jooksul vaid oma nime ja lisas lühidalt, et ei saa praegusest protsessist aru.

Kohus korraldas istungi pärast seda, kui Assange'i üks advokaatidest Gareth Peirce esitas nii enda kui ka teiste advokaatide nimel kohtule avalduse, et temale ja teistele ei anta Belmarshi vanglas piisavalt aega oma kliendiga koos olemiseks ja vajalikest asjadest rääkimiseks. 

«Belmarshi vangla ametnikud üritavad takistada meie kokkusaamist Assange’iga. Sellega rikuvad nad kinnipeetava õigusi,» teatas advokaat.

Assange arreteeriti 11. aprillil 2019 Londonis Ecuadori saatkonnas ja ta pandi range režiimiga Belmarshi vanglasse üksikvangistusse. Vangla asub Londoni idaosas Thamesi kaldal.

Julian Assange pärast Londonis Ecuadori saatkonnas arreteerimist politseibussis 11. aprillil 2019.

FOTO: HENRY NICHOLLS/REUTERS/SCANPIX

USA süüdistab Assange’i salainfo lekitamises ja nõuab Suurbritannialt ta väljaandmist. Rootsis süüdistasid kaks naist teda seksuaalses ahistamises ja vägistamises, kuid hiljem loobusid süüdistustest ning Rootsi ei nõua enam ta väljaandmist. Assange on naiste ahistamist eitanud, lisades, et temast tehti poliitiline patuoinas.

Assange’i juhitud WikiLeaks avaldas USA endise luureohvitseri Bradley Manningu abil sadu USA saladokumente, mis USA võimude sõnul seadsid ohtu välisriikides olevate USA sõjaväelaste ja diplomaatide elu.

Bradley Manning sai pika vanglakaristuse, kuid vabastati ennetähtaegselt, ta vahetas sugu ja temast sai Chelsea Manning, kes on motivatsioonikõneleja.

Inimõigusorganisatsioonid peavad Assange’i arrteerimist ja ta ükiskvangistuses hoidmist inimõiguste rikkumiseks.

Julian Assange 13. jaanuaril Londoni Westminsteri kohtus

FOTO: HENRY NICHOLLS/REUTERS/SCANPIX

Vangide väärkohtlemise eriesindaja ÜROs Nils Melser sõnas, et ta on töötanud 20 aastat sõja, vägivalla ja poliitika ohvritega. «Ma ei ole kunagi varem näinud, et demokraatlikud riigid oleks üksikisikut tahtlikult isoleerinud, demoniseerinud ja piinanud nii pikka aega ning mitte austades inimväärikust ja õigusriigi põhimõtteid. Julian Assange'i kollektiivne tagakiusamine peab lõppema,» sõnas Melser.