Eesti Muusikaauhinnad 2020

Kõrg-Tatratel näeb tormi jalajälgi

Kõrg-Tatrate jalamil saab rongist nautida kaugeleulatuvat vaadet, millest neli aastat tagasi ei oleks osanud unistadagi.

FOTO: Liisi Seil

Eestil ja Karpaatide mäemassiivi kuuluvatel Kõrg-Tatratel võib ootamatult leida ühiseid jooni. Kui hiljuti Slovakkias nende kaunite mägede jalamil seisin, tekkis tahtmine kohalikele öelda: «Ma tean, mida te tunnete!»


Vaatepilt, mis mõni nädal tagasi Kõrg-Tatrate jalamil avanes, sarnanes paljuski sellega, mida olen näinud kodustes Viljandimaa metsades pärast 2005. aasta jaanuaritormi. Kõikjal hakkasid silma mõne aasta tagused tormikahjustused, mida kohalikud pole suutnud praeguseni täielikult likvideerida.

Matkaradade kõrval turritasid pooleksmurtud kuused ja mäenõlvadel vedelesid puutüved, mis olid juurtega maapinnast lahti kangutatud. See tuletas meelde Loodi loodusparki ja Õisu piirkonda, mis marutuule pärast samuti suurt kahju kandsid.

Loomulikult on eespool toodud võrdluspilt liialdatud: Kõrg-Tatrate mäetippudele ei paku meie pisikesed Lõuna-Viljandimaa künkad mingit konkurentsi! Kuid nagu slovakid, olid ka Eesti inimesed hädas järskudelt nõlvadelt puude väljavedamisega. Palju langenud tüvesid jääb mõlemas piirkonnas veel kauaks juhtunut meenutama.

Orkaan niitis mägimetsad

Suur laastamistöö leidis Kõrg-Tatrates aset 2004. aasta novembris, vaid paar kuud enne Eestis möllanud jaanuaritormi.

«Orkaan algas päeval kella kolme paiku ja kestis umbes poolteist tundi,» jutustas Slovakkia olusid hästi tundev mittetulundusühingu Loodusring juhataja Arne Timm, kes oli meie grupi reisijuht.

Kui Kõrg-Tatratest veidi eemal asuva Popradi linna inimesed õhtul töölt koju tulid, imestasid nad, miks mägedes asuvate majade tuled neile kätte paistavad. Tavaliselt ei olnud puudega ümbritsetud Vysoke Tatry linna valgust näha kuigi kaugele.

Peagi selgus, et vahepeal maad laastanud orkaan oli mäenõlvad metsast puhtaks pühkinud.

«Paljudel individuaalelamutel ja majutusasutustel olid oma generaatorid, tänu millele säilis neis elekter ning inimesed elasid tormi ilma suurema kahjuta üle,» rääkis Arne Timm. «Mägiasulate ühendus välismaailmaga oli aga katkenud, sest teed olid kaetud langenud puudega. Rongiliiklus suudeti taastada alles 2005. aasta kevadeks,» jutustas ta.

Esimese tööna vabastati teed, seejärel liiguti kaugematesse piirkondadesse. Et suurte masinatega ei pääsenud mäenõlvadele ligi, tehti palju tööd hobustega ja käsitsi.

«Oli näha, kuidas mägedes öösiti tuled liikusid ja inimesed nende valgel töötasid,» meenutas Timm, kes oli ka sel ajal Eesti rühmadele Slovakkias reisijuhiks. Tema sõnul on kohalikel praegugi mitmeks talveks küttepuude varu olemas.

Suusatamistingimused muutusid

Peagi tabas piirkonda veel üks katsumus: traagilisele talvele järgnes kuiv suvi, mil puhkenud metsatulekahjud nõudsid nõlvadelt oma osa.

«Suusakeskustele mõjusid need loodusõnnetused halvasti,» tõdes Arne Timm. «Kõrg-Tatrate nõlvadele tekkisid tuultele avatud väljad ja sealne ilmastik pole enam suusatamiseks nii soodne kui varem. Suusaturistid eelistavad nüüd Madal-Tatraid, kus on stabiilsemad ilmaolud.»

Et viimased talved on Slovakkias jäänud pehmeks, on paljude turismiasutuste äri läinud allamäge ning nii mõnigi neist on oma uksed sulgenud.

Kõrg-Tatrate matkaradadel hakkab silma veel üks muret tekitav nähtus. Nimelt asusid orkaani järel vedelema jäänud tüvesid järama üraskid, kes on meiegi metsameestele tuttavad. Langenud puudelt levisid kahjurid edasi tervetele, mis seepärast oma elujõudu kaotavad.

Kõrg-Tatrate matkaradu ääristavad nüüd paljudes kohtades kõhedusttekitavad kuivanud kuuskede rühmad. Vaateplatvormilt metsaseid nõlvu silmitsedes võib näha suuri alasid, mis on kaetud pruunide üraskitest kahjustatud puudega.

Valitsevad ranged reeglid

Kui viimased talved on Kõrg-Tatrate turismiasutustele pettumust valmistanud, siis suvine hooaeg toob mägedesse endiselt palju huvilisi, matkajaid ja alpiniste. Tuleb tõdeda, et Eesti inimtühjade loodusradadega harjunud rändajale võib sealne keskkond tunduda vahel isegi liiga rahvarohke.

Suuremat osa Kõrg-Tatrate mäestikust hõlmab rahvuspark, kus inimeste liikumine on kindlakäeliselt suunatud.

Tatra rahvuspargis peavad matkajad käima avalikel teedel või märgistatud radadel, mille kogupikkus on umbes 600 kilomeetrit.

Kaitsealal kehtib palju piiranguid: seal ei tohi korjata taimi ega murda puid, tappa või kollektsioneerida loomi ning häirida neid liigse käraga, supelda mägijärvedes, loopida kive või laduda neist hunnikuid ja skulptuure. Isegi pildistamine on väljaspool märgistatud teid keelatud.

Omapärane on see, et matkaradade viitadele pole märgitud mitte teekonna pikkus, vaid aeg, mis kulub selle rahulikus tempos läbimiseks.

Peredele ja vähest koormust eelistavatele inimestele on mõeldud lühikesed jalutusteed, mis viivad asustuse lähedal paiknevate sihtpunktideni.

Nende läbimine võtab aega tund või paar ning on jõukohane ka eakatele inimestele. Juba 1300 meetri kõrgusel saab imetleda nii kaunist mägede panoraami kui kaljude vahel vahutavaid jugasid.

Tippu pääseb mitmel moel

Rajad, mis kulgevad piki ülemist puudepiiri, nõuavad matkajatelt suuremat füüsilist vastupidavust ja tugevat tervist. Need viivad läbi orgude ja üle 2000 meetri kõrgusel asuvate kurude.

Mäetippudele tõusmiseks on tarvis juba väga head vormi ja mägironimise kogemust.

Kõrg-Tatrates on mäetippu võimalik vallutada muulgi moel kui toore jõuga. Mäestiku kõrguselt teise tippu, 2634-meetrisele Lomincký Štiti saab näiteks tõusta köisteede abil. See mägi on altpoolt vaadates ka kõige pilkupüüdvam, sest tipu lähedal kiiskab päikesekiirtes observatooriumihoone.

Neil, kes selle teekonna ette otsustavad võtta, tuleb aega varuda, seda eriti puhkepäevadel, sest kabiintõstukitele pääsemise järjekorrad venivad tihti mitme tunni pikkuseks.

Pärast pikka päeva, mil kannatus mitmel korral proovile on pandud, võib aga mäetipust kaunist Kõrg-Tatrate maastikku imetledes tõdeda, et ettevõtmine oli vaeva väärt.

KÕRG-TATRAD

Kõrg-Tatrad on Karpaatide mäemassiivi kõrgeim osa.

• Kõrg-Tatrad asuvad Karpaatide lääneosas, Slovakkia ja Poola piiril.

• Mäestiku pikkus on 65, laius kuni 16 kilomeetrit. Iseloomulik on üsna järsk tõus tasandikult.

• Kõrgeim tipp on 2654-meetrine Gerlachovský Štit, mis on ühtlasi Karpaatide kõrgeim tipp.

• Mägede nõlvu katab umbes 1800 meetri kõrguseni okaspuumets: kuused ja nulud, sekka ka lehiseid. Sealt edasi algavad alpiniidud. Mägede madalamates orgudes leidub veel lehtpuid: mitut liiki pajusid, pööke, vahtraid ja kaski.

• Tatra rahvuspark on asutatud 1949. aastal. Slovakkias kuuluvad selle koosseisu Lääne- ja Kõrg-Tatrad ning Belianskie Tatrad, kokku pindalaga 741 ruutkilomeetrit.

Allikad: Arne Timm, «Eesti entsüklopeedia», www.vysoketatry.org