Islandil on must kass jõululoom ja päkapikkude asemel on 13 krutskitega jõulupoissi
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
23. detsember 2019, 10:14
/nginx/o/2019/12/23/12830646t1h0c7e.jpg)
Islandil on jõulude ajal kombeks rääkida vanu rahvajutte, mille juured on selle saareriigi rahvapärimustes.
Alustada tuleb sellest, et Islandi pealinna Reykjaviki kesklinnas asub suur viiemeetrine LED-valgusega kassikuju, mille jaoks on selle aasta jõulud alles teised, teatab yle.fi.
/nginx/o/2019/12/23/12830688t1hfe00.jpg)
Tegemist on kuratliku kassiga, kes mängib Islandi jõulutraditsioonis tähtsat rolli.
Pimeduses varitsev must kass Jólakötturinn kuulub 13 jõulupoisi ja nende ema juurde. Islandil on päkapikkude asemel jõulupoisid, kes on pooltrollid.
/nginx/o/2019/12/23/12830649t1ha3a0.jpg)
Müüdi kohaselt tulevad jõulupoisid detsembris oma mägedes asuvatest koobastest inimeste juurde. Nad külastavad laste magamistubasid detsembris 13 päeval. Lapsed, kes on aasta jooksul head olnud, saavad kingitusi, halvad lapsed saavad soki või sussi sisse kartuli.
/nginx/o/2019/12/23/12830665t1hdc5c.jpg)
Kõik 13 jõulupoissi toovad kingitusi, esimene neist läheb koju 24. detsembril ja viimane 6. jaanuaril.
Jõulupoiste nimed annavad vihjeid nende välimuse, harjumuste ja lemmiktoidu kohta. Nende seas on näiteks Skyriahmija ja Uksepaugutaja. Kui islandlased said aastaid tagasi hääletada oma lemmiku, siis Küünlavaras võitis.
Küünalde vargus ja inimeste jõulutoitude salaja söömine on taunimist väärt, kuid Küünlavaras on islandlaste lemmik, kuna ta on jõulupoistest kõige heldem. Võimalik, et selle põhjuseks on asjaolu, et tema päev on jõululaupäev ehk 24. detsember, mil kingitusi jagatakse.
Kartul sussi sees ja küünalde kadumine on väikesed probleemid võrreldes sellega, et jõulupoiste ema Grýlalla sööb halvad lapsed ära. Selle naise välimus on hirmutav, tal on peas mitu sarve ja taga mitu saba.
Grýlalla abikaasa ja jõulupoiste isa Leppalúði on tavaliselt koopas, kuid mõnikord läheb oma naisele appi lapsi röövima.
Kuratlik jõulukass pistab nahka need lapsed, kes ei saa jõulukingiks mütsi, salli, kindaid või kampsunit, mis on Islandi kliima tõttu hädavajalikud. Seega ei virise Islandi lapsed, kui nad mõne sellise riideeseme kingituseks saavad, sest muidu on oht langeda kassi hammaste vahele.
Reykjavíki ülikooli folkorist Terry Gurrell selgitas, et jõulupoiste juured ulatuvad sajandite taha. Iidsed islandlased uskusid, et nende saarel elavad veel nähtamatud olendid, kes küll vahel sekkuvad inimeste ellu, kuid muidu elavad teises dimensioonis.
Islandil rahvajuttude seas on palju neid, mis räägivad nähtamatutest olenditest, ja nendega aegajalt kohtumist tuleb väidetavalt ette ka tänapäeval.
Kõige vanemad kirjalikud ülestähendused jõulupoiste kohta on pärit 17. sajandist Ida-Islandilt. Islandi teises osades on samuti need tegelased, kuid nende tegevus ja jooned on igas paigas isemoodi.
Vanasti ei toonud need olendid kingitusi, vaid olid koletised, keda tuli karta.
Islandlaste seas olid trollisarnaste olendite lood populaarsed, nende rääkimist ei lõpetatud ka 1746. aasta seadusega, milles vanematel keelati laste hirmutamine jõulupoistega.
Islandi jõulupoiste tänapäevane variant on pärit luuletajalt Jóhannes úr Kötlumilt. Tema 1930. aastatel kirjutatud jõulupoiste teemalist luuletust loetakse jõulude ajal paljudes kodudes ja see on ka koolide jõuluprogrammis.
Lauljanna Björk tegi 1980. aastatel lõpul nimetatud luuletuse põhjal laulu.
Islandi rahvusmuuseum teatab oma leheküljel, et jõulupoiste nimed valis folklorist Jón Arnasoni kümnete levinud folkloorinimede seast ning need nimed kinnistusid Jóhannes úr Kötlumi luuletuses.
Jõulupoiste evolutsioon jätkub. Piltidel meenutavad nad üha enam tänapäevaseid punaste riiete ja rõõmsameelse väljanägemisega jõuluvana ja päkapikke.
/nginx/o/2019/12/23/12830717t1hfec8.jpg)
Toitu varastavad ja lambaid kiusavad haisvad trollid on nüüd rahvapärimuste arhiivides.