Eesti Muusikaauhinnad 2020

Eesti isade lood ⟩ Laste elatisraha tõuseb taas, aga kas emad kulutavad raha ikka lastele?

Isa lapsega. Pilt on illustreeriv.

FOTO: Caro / Trappe/Caro / Trappe

Tuleval aastal tõuseb laste elatisraha. Kui lõppeval aastal oli see 270 eurot kuus, siis tuleval aastal 292 eurot ühe lapse kohta. Kolm Eesti isa avaldavad kui ühest suust, et elatise miinimummäär on ebanormaalselt kõrge ning pealegi ei ole teada, millele lapsele kantav raha kulub. Mehed eelistavad selles loos esineda anonüümselt, toimetusele on nende isikud teada. 

ESIMESE ISA  LUGU

Madisel sündis esiklaps Siiri 2014. aastal. Selleks ajaks oli paar koos olnud kolm ja pool aastat, kuid otsustanud äsja, et elukaaslastena nende teed ei jätku. 

Lapse sünni eel Veroonikal sissetulek põhimõtteliselt puudus ja ta elas mehe kulul. Madis lubas toetada nii last kui ekskaaslast. Elatise määr jäi kokku leppimata ja nii maksis Madis jooksvaid kulusid vastavalt Veroonika nõudmisele. Vajadused kasvasid ajas.

«Peagi keeldusin kõiki kulusid tasumast ja soovisin kindlalt fikseeritud summat. Sealt maalt hakkas ekskaaslane lapsega suhtlemist takistama,» kirjeldab Madis asjade käiku. Mees istus vahel tunde maja ees, enne kui ta last näha sai. Vahel ei õnnestunud lapsega kohtumine nädalaid. 

Samuti kehtisid Veroonika nõudmised. «Näiteks oli keelatud uue elukaaslasega lapsele järele minna – vastasel juhul võis juhtuda, et ei saanudki last näha,» meenutab lapse isa. 

Olukord läks veelgi keerulisemaks, kui Veroonikal tekkis stabiiline elukaaslane. «Sellest ajast saadik püüti mind elust välja lõigata,» tunnistab lapse isa. «Selgitati lapsele, et mina ei ole tema isa, vaid uus elukaaslane on isa, sest tema hoolitseb Siiri eest igapäevaselt,» meenutab Madis ekskaaslase võtteid. 

Hoolimata sellest, et lapse hooldusõigus oli mõlemal vanemal võrdselt ning isa maksis jooksvaid kulusid, läks olukord peagi nii keeruliseks, et appi tuli võtta jurist. Sellest ajast saadik maksab Madis seaduses ette nähtud määras elatist. 

«Ühelt poolt läks olukord stabiilsemaks – igas kuus kindel summa, aga teisalt kadus mul igasugune kontroll raha üle, mis lapsele kannan,» leiab Madis. Tema sõnul kulub aga lapsele makstavast summast vähe ja pigem on igakuine laekuv raha ebastabiilse sissetulekuga Veroonika jaoks kui hea teenistus. 

«Saan pidevalt võlateatisi lasteaiast ja maksmata huviringide arveid, sugulased ostavad lapsele riideid, aga kuhu siis kulub minu makstav 270 eurot?» küsib Madis nõutult. «Seda enam, et ka teise lapsevanema panus peab olema võrdne – 540 euro eest kuus peaks kõik lapsega seotud kulud tasutud olema ja enamgi veel,» leiab ta. 

Samal ajal kurdab Madis, et kui lapse ema ja kulutuste üle puudub ülevaade ning kontroll, on temal kohtutäitur kaelas kohe, kui peaks vaid päeva elatise maksmisega hiljaks jääma. «Lapsega kohtumised on kaootilised ja sõltuvad ekskaaslase tujudest, sünnipäevade  ega ka jõulude planeerimisel ei saa ma sõna sekka öelda,» tunnistab Madis kurvalt. 

«Muidugi on mul võimalus taas kohtusse minna ja seal nõuda, aga kogemus on näidanud – kohtunikud on eranditult emade poolel,» nendib ta oma kogemusest. Tema sõnul on lapsega koos elava vanema puutumatusest tulenevalt isadel lihtsam sellest kõigest lihtsalt eemale hoida. «Kahjuks kannatavad ennekõike lapsed, aga seda kohtunikud ei näe,» tunnistab ta lõpetuseks. 


TEISE ISA LUGU

Markol ja Sigridil on kaks koolieelikust last. Suhe elukaaslastena lõppes, kui Sigridile tekkis uus kaaslane. Markol ei jäänud muud üle, kui kolida välja pere kodust ning alustada uut elu üürikorteris. Elatisest kahele lapsele ei pääse ta siiski. 

«Antud valdkond on taas üks sellistest, kus ühele poolele on selgelt rohkem õigusi antud ja pigem räägitakse elatiste teemal alati isadest, kes maksmisest kõrvale hiilivad,» leiab Marko. Tema sõnul soovib enamik isasid oma lapsi majanduslikult toetada, aga lihtsalt ei suuda nõutud summat tasuda.

«Asja juures teeb kurvaks ja nõutuks just see, et makstav summa on ebaproportsionaalselt suur, arvestades just keskmisi sissetulekuid,» avaldab kahe lapse isa, kelle hinnangul on kahe lapse ülalpidamiskulud ebanormaalselt kõrged. 

«Korralikud ja töökad mehed peavad leppima siiski alampalgaga. Või olgu, võtame Eesti keskmise palga, mis on umbes 1400 eurot,» toob ta näite. «Kui sellest ära lahutada kahe lapse igakuine elatisraha 540 eurot, jääb toimetulekuks 860 eurot,» näitab Marko sõnul kiire arvutus. 

 Mida siis selle summa eest tegelikult saab? «Pank laenu ei anna, kuna kohustuste maht on liiga suur. Üürikorter Tallinnas maksab umbes 500 eurot, lisaks kommunaalid, seega jääb muudeks kuludeks umbes 250 eurot, millest peab jaguma toiduks ja transpordiks,» arvutab ta reaalseid summasid.  

Samal ajal, kui ekskaaslane elab ühises kodus uue kaaslase ja tema lastega ning saab lastetoetusena märkimisväärse summa igakuiselt oma kontole, tuleb Markol vaeva näha, et ots otsaga kokku tulla. «Uue pere peale ei ole mul võimalik mõeldagi, kui iseendaga hakkama ei saa,» tunnistab siiski heal töökohal töötav noor mees. 

«Laste ema peaks panustama lastesse vähemalt sama suure summa, aga reaalsus on, et tuhat eurot kuus lastele siiski ei kulu. Naine otsustab, kuhu ja millele kulub isa poolt makstav summa ja ammugi tema n-ö panus lastele,» leiab Marko.  

«Elatise võlgnikest räägitakse negatiivsel toonil just selle tõttu, et riik paneb maksjad situatsiooni, kus neil tuleb hakata vassima, valetama, skeemitama. Et kuidagigi ots otsaga kuu lõpuks toime tulla. Elatise summad ei saa olla enam seotud Eesti keskmise palgaga,» leiab Marko lõpetuseks. 


KOLMANDA ISA LUGU

Kaido ja Airi kohtusid juhuslikult aastate eest. Kuna mõlemal oli äsja pikaaegsed suhted lõppenud, lepiti kokku, et suheldakse suurema eesmärgita. Varsti kadus Airi orbiidilt ja ilmus välja alles siis, kui oli viiendat kuud lapseootel. 

«Jah, minu viga, et usaldasin. Aga kui inimene ütleb, et on raseduse vastu kaitstud, ei ole mul põhjust teda mitte usaldada,» avaldab Kaido, kes sai vastupidiselt oma soovile «üleöö» isaks. 

Kaido sõnul tundus talle peagi, et neljakümnendates esimest korda emaks saanud Airi jaoks oli laps osa hästi läbi mõeldud plaanist.

«Ilmselt lootis ta, et kui laps on juba olemas, kolime kokku ja elame õnnelikult oma elupäevade lõpuni,» usub Kaido Airi motiividest rääkides. «See polnud võimalik – mul puudusid igasugused tunded selle inimese vastu ja arvates, et kogu skeem on ilmselt välja mõeldud, tekitas ta minus pigem tülgastust,» tunnistab enese teadmata isaks saanud Kaido. 

«Varsti, kui selgus, et perekonda meist ilmselt ei saa, tekkisid Airil uued nõudmised: korter, auto ja jooksvate kulude maksmine,» loetleb mees. Airi enda sissetulek on väike ja ta elab lapsega sugulase juures. 

Kaido ei eita, et tundis lapse pärast süümepiinu ja aitas uue elu korraldamisele esialgu kaasa. Nõudmised kasvasid aga ajas. «Kui palju üks väike laps ikkagi vajab?» küsib isa nõutult. «Raha last ei kasvata, küll aga armastus ja hool, kuid see ei ole oluline,» nendib ta omast kogemusest. 

«Viimaks, kui tõmbasin pidurit ja pakkusin, et tasun igakuise fikseeritud summana makse, takistati lapsega suhtlust igal võimalikul moel,» meenutab ta. Vahelduva eduga kestab see tänaseni. Ähvardus kohtuga ja muud manipulatsioonid on tema sõnul pidevad. 

Isa sõnul olukord on keeruline ja vahepealsetel aegadel on lihtsam lapsega suhtlemisest hoiduda sootuks. «Muidugi ei ole laps süüdi, aga mina ka mitte,» lisab mees. 

«Mulle lihtsalt näib, et mehed on sead ja punkt. Aga naised, kes reedavad, manipuleerivad ja oma äranägemise ning tihti isiklike vajaduste järgi välja pressivad on igati eeskujulikud, sest nad on ju ikkagi emad - see on kuidagi eriliselt püha staatus,» leiab ta.