VIDEO ⟩ Suri jää-ämbri proovikivi inspiratsiooniks olnud USA sportlane

Bostoni Red Sox meeskonna korvpallur Mike Napoli (vasakul) osales jää-ämbri väljakutses 31. juulil 2015. Ratastoolis istub Pete Frates

FOTO: Arthur Pollock/AP/Scanpix

Suri Ameerika Ühendriikide Bostoni ülikooli pesapallimeeskonna endine kapten Pete Frates, kes oli kogu maailmas levinud heategevussündmuse, jää-ämbri ülesande inspiratsiooniks.

34-aastasena surnud Fratesil oli amüotroofiline lateraalskleroos (ALS), mis on lihaste kõhetumist põhjustav närvihaigus, millele puudub seni ravi, teatab msn.com.

Pere teatel suri mees kodus, olles ümbritsetud lähedastest.

«Pete ei kurtnud mitte kunagi, et ta on haige. Ta nägi oma haiguses võimalust olla inspiratsiooniks ja aidata teisi, kellel on sama haigus,» teatas pere.

Fratesist sai 2014. aastal sotsiaalmeedia fenomen, kuna temast algas üle maailma levinud heategevuslik jää-ämbri väljakutse, millega koguti raha ALSi käes kannatajatele ja selle haiguse uuringuteks. 

Bostoni ülikooli pesapallimeeskonna endine kapten Pete Frates, ta naine Julie ja nende tütar Lucy 13. detsembril 2016 korvpalligalal

FOTO: Steven Senne/AP/Scanpix

Lisaks tavainimestele liitusid selle ülesandega, milles kaaslased kallasid ühele inimesele pähe ämbritäie jäätükkidega külma vett, paljud staarid, kaasa arvatud Tom Cruise, Steven Spielberg, Bill Gates, George W Bush ja Daniel Ricciardo. 

Jää-ämbri väljakutse võttis 2014 vastu vormel-1 Red Bull Racing piloot Daniel Ricciardo. Ta sai jäise vee pähe 21. augustil Belgia GP ajal Spa-Francorchampsis

FOTO: STRINGER/BELGIUM/REUTERS/Scanpix

Jää-ämbri väljakutse kampaaniaga koguti ALSi uuringuteks üle 200 miljoni dollari.

Inglasest kosmoloog, füüsikateoreetik ja kirjanik Stephen Hawking oli kõige tuntum inimene, kellel oli ALS.

Tal diagnoositi see haigus 1963. aastal ja arstid arvasid, et ta elab vaid paar aastat.

Tema teadustööd mustade aukude, relatiivsusteooria, gravitatsiooni ja kosmoloogia kohta on teedrajavad ja mõjutanud paljusid teadlasi.

Kosmoloog Stephen Hawking 2018

FOTO: SWNS.com/Scanpix

14. märtsil 2018 surnud Hawkingi populaarteaduslik raamat «Aja lühilugu» on seni populaarne.

Amüotroofne lateraalskleroos ehk amüotroofiline lateraalskleroos ehk motoorneuroni haigus (ladina keeles sclerosis lateralis amyotrophica, lühendatult ALS) on täiskasvanutel esinev terve eluea kestev motoneuronihaigus, millele on iseloomulik hulginärvipõletik. See põhjustab lihasatroofiat ja halvatust ning lõpeb hingamispuudulikkuse korral surmaga.