Tänavune Araabia fookus on PÖFFi senise ajaloo üks suurimaid ja mitmekesisemaid peateemasid. Fookuse tihedale sõelale jäid PÖFFi programmikoostajate hoolega valitud dokumentaal- ja mängufilmid, mis on viimase kümne aasta jooksul Araabias valminud ning ühtlasi ka teistel maailma A-klassi filmifestivalidel publikute südameid võitnud, raputanud, naerutanud ja paiganud.
Araabia fookus on hea võimalus avardada oma maailmakino pilti paikadesse, kuhu harilikul kinoprogrammil puudub paratamatult enamasti võimalus jõuda. Kuivõrd üldpilt võib tunduda esmapilgul veidi võõrastav ja kauge, siis väikese süüvimise korral tulevad selgelt esile ühised teemad koos elu väljakutsete, murede ja rõõmudega, mille seast endale uus ning eriilmeline filmielamus leida.
Oscarile nomineeritud dokumentaalfilm sukeldub ennast ohverdavate meditsiinitöötajate argipäeva maa-aluses Ida-Ghouta haiglas, mis on veel alles jäänud pärast al-Assadi pommirünnakuid. Sügavalt patriarhaalses ühiskonnas on doktor Amani, kes noore naisena haiglat juhib, fenomenaalne nähtus.
Veneetsia filmifestivali Horisontide programmis parima režii auhinna võitnud “Theeb” avab noore beduiini poisi katsumusi Hijazi Ottomani provintsis Esimese maailmasõja ajal. Theebi rännak, mis saadab briti sõdurit läbi kõrbe, on täis katsumusi, mida on raske ette kujutadagi.
Pärast Sudaani 1989. aasta riigipööret on kohalik filmikunst sattunud põlu alla, kuid see ei heiduta nelja filmiarmastajat, kes sõidavad selles dokumentaalfilmis külast külla kaasas Chaplini meistriteosed ning unistus aastate eest kinni pandud kino taasavamisest.
Kaasakiskuv ja omanäoline kaemus noore naise murdeeast ühiskonnas pärast Araabia kevadet, kus tema joovastav vaimustus kõige rokkivalt pöörase vastu on vastuolus oodatud arstikarjäärile, millele ta oma pere silmis end hoopiski andunult pühendama peaks.
Rahvusvahelistel filmifestivalidel hinnatud Iraagi dokumentaalfilm avab režissöör Samiri kodumaad läbi ühe perekonna, mis muutub 20. sajandi esimese poole tavalise läänelike vaadetega Iraagi keskklassist pärast võimude vahetumist poliitiliseks sihtmärgiks.
Cannes’i filmifestivalil hinnatud ajaloolist draamat on ühest küljest keelatud näidata oma kodumaal Alžeerias ja teisalt on film esitatud võõrkeelse filmi Oscari kandidaadiks. Tsensuurihammaste vahele jäänud “Papicha” on lugu noore naise peadpööritavast elust ja moekunsti karjäärialastest ambitsioonidest.
Režissöör Faouzi Bensaïdi võõrkeelsele Oscarile kandideerinud film näitab elu Marokos läbi nende kihtide, kuhu turismiteed ei küündi. Pinevusega ja emotsionaalselt laetud lugu kolme noore olelusvõitlusest linnas täis kuritegevust ja korruputsiooni.
Omamoodi filosoofiline sisekaemus ebausu olemusse ja mõjusse inimeste eludes, kellest üheks on ennustaja ettenägemuse järgi vaid 20-aastaseks elav Sudaani poiss. Film, mis lahkab ühtlasi ka kaitsmise ja piiramise hallalasid.
Berlinalel parima Euroopa filmi auhinnaga pärjatud režissööri Abu-Assadi “Omar” analüüsib palestiinlasest mehe elukäikude kaudu Palestiina ja Iisraeli konflikti mõjuvälja lihtinimeste argipäevas, kus leidub lisaks sügavale patriotismile loomulikult ka sama tulist armastust.
Cannes’is ja Toronto filmifestivalil publikute südameid võitnud delikaatne ja samaaegu huumoriküllane draama analüüsib naiseks olemise ja selle rolli täitmise reegleid Araabia ühiskonnas abieluvälise raseduse teema kaudu.
Berlinale filmifestivalil parima näitleja tiitli ja debüütfilmi Hõbekaruga pärjatud värvikas ning romantikaküllane draama toob vaatajani passiivse mehe Hedi dilemma oma elu ristteel, mille ühes harus on eesootavad pulmad sobiliku ja iseenesest toreda naisega, teises aga põnevusest pakatav ja kirgi paeluv Rima.
Teine filmi Iraagi juurtega tunnustatud režissöörilt Samirilt, mis avab araabia kultuuri Londonis asuva kohviku külastajate kaudu, kelle seast leiab vägivaldse abikaasa eest põgenenud naise, homoseksuaalist IT-spetsialisti, kommunistist poeedi ja iga päevaga üha radikaalsema nooruki.
Tõsielusündmustel põhinev draamafilmi tunnetekoldeks on Lääne-Jeruusalemmast pärit Sarahi ja Ida-Jeruusalemmast pärit Saleemi afäär, mille avalikuks tulemine on kütab tuliseks nii poliitilise kui ka kultuurilise probleemikatla.
