Nõnda on kunagi öelnud keegi Freddie andunud fännidest ja tõsi ta on – nii kirju ja värvika eluga mehest on raske kirjutada lugu, mis ei köidaks. Lausa vastupidi! Tema elu on olnud nii seiklusi ja ootamatusi täis, et sellest jätkub materjali kahtlemata veel paljudeks raamatuteks.
Laura Jacksoni biograafia on aga kindlasti üks parimaid neist – esimene versioon sellest sündis juba 1996. aastal ning seda on jätkuvalt aina üle vaadatud ja täiendatud trükkidena välja antud kuni tänaseni. See on kõige värskem versioon, mis ilmus käsikäes suurt kõmu tekitanud filmiga «Bohemian Rhapsody», kus peaosa – ehk siis loomulikult Freddie Mercuryt − mängib võrratu Rami Malek.
JÄLJENDAMATU ARTIST
Queeni laulja Freddie Mercury, kes sündis 5. septembril 1946. aastal Sansibari saarel nime all Farrokh Bulsara, on päris kindlasti üks maailma kõige kuulsamaid lauljad läbi aegade ja üks rokkmuusika suurimaid legende. Üle maailma tuntud ja armastatud bändi Queeni omapärase ja tõeliselt jäljendamatu artisti lavaolek oli lummav, avalik kuvand lihvitud, suurejooneline ja oma fantastilises enesekesksuses võrreldamatu.
Ka Freddie iseloom oli äärmuslik. Ta võis olla ühtmoodi nii lustakas ja naljatlev kui ka julm ja ebaõiglane, ning kuulsaks saamisega kaasnev sage kokaiinitarbimine suurendas tema kalduvust liialdada ja toitis ohjeldamatut seksiisu.
Metsikute eluviiside poolest tuntud Mercury ei suutnud olla truu isegi neile oma homopartneritele, kellega tal olid pikaajalised suhted ja kes olid tema jaoks olulised, kuid kummalisel kombel jäi läbi aegade püsima tema ustav sõprus ja armastus Mary Austini vastu, keda oli tundnud enne seda, kui kuulsus ta stratosfääri paiskas. Paraku tõi ennasthävitav narkootikumide tarbimine ja ettevaatamatu seks – mis tähendas aeg-ajalt ka sukeldumist karmi ja räpase geimaailma tänavakaubandusse − endaga kaasa lõpuks staari traagilise surma aidsi juba 45-aastasena 1991. aastal. Pärast John Lennoni mõrva ei olnud ühegi rokkstaari surm avaldanud üle maailma nii suurt mõju.
VARJATUD POOL: HARITUD JA HELDE
Vähem on teada Freddie teisest poolest – ta oli haritud, intelligentne ja paljulugenud mees, kel olid laialdased kunstiteadmised ja armastus kõige kauni vastu. Ta oli suurepärane jutuvestja, siivutute teravmeelsuste meister ja suuteline osutama väikesele valitud sõprade rühmale tohutut lahkust, lojaalsust ja heldust. Ta näitas üles uskumatut tugevust ja südantlõhestavat vaprust, kui seisis silmitsi traumeeriva haiguse ja surmaga. Pole ime, et temasugune paradoksaalne, üleelusuurune tegelaskuju filmitegijate tähelepanu köitis. Me võime vaid oletada, kuidas Rami Maleki tegelaskuju talle endale oleks meeldinud.
Kui Freddie'lt kord küsiti, millisena ta tahaks, et teda mäletataks, olevat taltsutamatu laulja hoolimatu randmeliigutuse saatel nähvanud: «Ah, mina ei tea. Kui ma surnud olen, keda see huvitab? Mind küll mitte.» Tõepoolest − saada surematuks ka suures eluloofilmis kinolinal ei ole Freddie jaoks midagi enamat kui auga väljateenitud kirss tordil.
Raamatu autor Laura Jackson on menukas roki- ja filmitähtede biograafiate autor, kes on pälvinud staaride usalduse ja teeninud ära koha siseringis. Ta on intervjueerinud paljusid kuulsusi üle kogu maailma ja temalt on ilmunud rida kriitikute heakskiidu pälvinud biograafiaid.
Biograafia lahkab põhjalikult saladusi, mis peitusid staari värvikireva elu fassaadi taga ning näitab teda sellisena, nagu ta tegelikult oli – nii kaamera ees kui ka koduseinte vahel. Raamatust leiab ohtralt materjali, mis põhineb Freddie kõige lähemate sõprade ja kaaslaste intervjuudel. Nende hulka kuuluvad nii Queeni liikmed kui ka paljud teised kuulsused, kaasa arvatud Tim Rice, Richard Branson, Cliff Richard, Bruce Dickinson, Mike Moran, Wayne Eagling, Zandra Rhodes ja Susannah York.
Artikkel ilmus esmakordselt Eesti Kirjastuste liidu ajalehes «Raamat».