FOTO: Tegijad.ee

Rimis töötab pidevalt 20-25 kurti ja eelmisest sügisest kuni selle aasta kevadeni toimus töötajatele ka viipekeele koolitus, et paremini suhelda erivajadusega töötajatega.

Rimi oli esimene Eesti kauplustekett, kes aastaid tagasi julges kassasse teenindama panna kurdi inimese. Ega nad võib-olla ise poleks seda teinudki, aga noormees, kes kaupluses töötas, käis niikaua peale, kuni julgus kokku võeti ja see talle võimalikuks tehti. See noormees on Rimi töötajatele eredalt meelde jäänud – tal oli nii suur tahe ja soov seda tööd teha ning elus uusi asju kogeda.

Erivajadusega inimese palkamise protsessis tuleb palju õppida ja muuta ka oma mõttemaailma. Rimi pani alguses näiteks kassasse A4 sildi infoga, mis hoiatas, et siin töötab kuulmispuudega inimene, mistõttu peaks arvestama sellega, et teenindamisega võib kauem aega minna.

„Me justkui vabandasime oma klientide ees ja ometi olid just meie kliendid need, kes andsid tagasisidet, et teeme teenindajale liiga. Nad tegid oma tööd tihtipeale veel kiiremini kui kuuljad ja nad suudavad pakkuda suurepärast teenindust. Korjasime need sildid muidugi ära ja tagasi pole olnud põhjust neid panna,“ räägib Rimi personalijuht Kaire Tero.

Kurdi teenindaja sildid on minevik – tegelikult teevad nad tööd tihtipeale kuuljatest kiiremini.

FOTO: Rimi

Ta kinnitab, et erivajadusega inimesed tahavad töötada, tahavad saada osa sotsiaalsest elust ja tunda, et nad on vajalikud ja oskavad midagi teha – kandideerimisel on reeglina näha, et neil on väga suur motivatsioon tööd teha ja pole põhjust, miks ei peaks neile seda pakkuma.

„Erivajadustega inimestele töö pakkumine on üks osa meie strateegiast, me otsime ise erinevate ühingutega kontakti, võtame sel teemal sõna, oleme andnud sisendit seadusandluse muutmise ettepanekutesse, ja oleme selle teemaga kaua tegelenud,“ räägib Rimi personalijuht.

Rimi personalijuht Kaire Tero

FOTO: Erakogu

Rimi teadlik teekond erivajadustega inimeste palkamisel algas sellest, et neil tekkis soov tööd pakkuda neile, kes üldises pildis olid pigem nähtamatud, võimaldada neil olla täisväärtuslik ühiskonna liige. Täna on aga jõutud nii kaugele, et tööturu võimalused on kokku kuivanud ning nii ehk naa tuleb leida võimalusi, kuidas uusi töökäsi leida. Rimi kogemus näitab, et vähenenud töövõimega inimeste hulk, kes julgevad juba tööle tulla, on suurem ja ühiskond ise on samuti tolerantsem.

„Samas näeme ka seda, et neil ettevõtetel, kes pole sellega kokku puutunud, on endiselt väga palju hirme. Tegelikkuses on need inimesed võimekad ja motiveeritud ja see annab meile veel rohkem julgust juurde. Lisaks kurtidele palkame ka vaimse ning liikumispuudega inimesi. Ehitame uusi kauplusi teadlikult sellistena, et sinna on võimalik ratastooliga ligi pääseda. Paljude meie kaupluste kassades on näiteks ratastooliliftid, et töökoht endale vastavalt vajadustele sobivaks reguleerida. Me ootame neid inimesi tööle ja tahame valmis olla, “ räägib Tero.

Ettevõtte sees tuleb erivajadustega inimestega suhtlemiseks valmis olla. Kuidas näiteks suhelda kurdi inimesega, kelle suhtluskeel on viipekeel? Kui Rimis jõuti tõdemuseni, et kuulmispuudega inimesi töötab neil juba nii palju, et lihtsalt kehakeele ning paberi ja pliiatsi abil suhtlemine võtab rohkem aega kui tavasuhtlus, otsustati keskastme juhtidele viipekeele koolitus korraldada.

Miks õppida viipekeelt?

  • Viipekeel on nagu iga teinegi võõrkeel, mida on huvitav õppida.
  • Ära karda viibeldes eksida – see on inimlik!
  • Keeleoskus aitab viipekeelsete kurtidega vahetumalt suhelda ja avastada kurtide rikkalikku kultuuri.

„Rimis töötab pidevalt 20-25 kurti ning meil oli kunagi ka vaheastme juht, kes oma eraelust tulenevalt oskas viipekeelt. Esimene kurt inimene tuli meile tööle 10 aastat tagasi. Oleme kurte töötajaid kaasanud erinevatesse ettevõtte tegevustesse – korraldanud neile eraldi koolituse ettevõtet puudutavatel teemadel ja nad on väga oodatud meie seminaridel ja konverentsidel. Üritustele ja koosolekutele oleme organiseerinud viipekeele tõlgid, aga igapäevane suhtlemine kauplustes käis nii, kuidas omavahel oli harjutud. Mõnikord kirja teel, aga võib juhtuda, et  kurt ei oska kirjutada ja siis oleme rääkinud käte ja jalgadega.“

Nii tekkis lõpuks ka mõte ettevõtte võimekust kurtidega suhtlemisel suurendada ja eelmisest sügisest kuni selle aasta kevadeni toimus Rimis viipekeele koolitus. See on nagu iga teisegi võõrkeele õppimine  – võtab aega, tahab pühendusmist ja praktikat ja eeldab motivatsiooni. Õnneks seda juhtide seas jagus ning ka riik pakub sellistes ettevõtmistes rahalist tuge.

Tero räägib, et inimeste erivajadused ei mõjuta tegelikult olulisel määral seda, mida nad võiksid ja saaksid teha. Kurti inimest ei saa küll näiteks telefonisuhtlust panna tegema, aga muus osas on viipekeel nagu mõni teine keel näiteks – keegi räägib inglise, keegi vene ja kolmas viipekeelt. Kui väga tahta, siis on kõik võimalik. Nii on näiteks üks Rimi kurtidest teenindajatest teinud edukalt töökohal väljaõpet hoopis kuuljale teenindajale.

Rimi personalijuht ütleb lõpetuseks naljatamisi, et vahest on tavainimestel suuremad erivajadused ja ootused kui erivajadusega inimestel. Alustades sellega, kellega ta on nõus suhtlema, millist tööd on inimene nõus tegema, millal ta on valmis tulema, kas ta on hommikune või õhtune inimene, tahetakse teada, millal ja kui tihti saab teha suitsupause ja mida kõike veel. 

„Erivajadustega inimesed on meile oodatud, tööjõudu on alati vaja, nii, et tere tulemast! Me oleme valmis töökohti kohandama ja sobitama vastavalt vajadustele. Erivajadusega inimesed teevad fantastilist tööd.“

Mida teha, kui soovid tööle võtta erivajadusega inimest?

  • Tee koostööd vähenenud töövõimega inimeste ühendustega (Eesti Kurtide Liit, Eesti Vaegkuuljate Liit jne).
     
  • Tee see otsus teadlikult ja kaasa meeskond. Pole mõtet kõigepealt inimest tööle võtta ja siis vaadata, kas senised töötajad harjuvad sellega. See peab olema ühine kokkulepe.
     
  • Loe kokku plussid ja miinused, analüüsi kuidas igaüks saaks panustada ja mida täpsemalt peab töökorralduses muutma.
     
  • Kasuta ära kogukondi, kus erivajadustega inimesed liiguvad. Kui oled kord juba edukalt palganud, soovitatakse sind kui tööandjat kindlasti edasi.
     
  • Hakka kusagilt pihta. Hirmul on suured silmad – kui ennast kurssi viid, lähevad hirmu silmad palju väikemaks.
     
  • Otsusta kindlalt, kas soovid sel moel ühiskonda panustada? See on strateegia, mitte juhuslik otsus.
     
  • Ära eelda, et kõik hakkab kohe esimesest päevast sujuma, võta aega õppimiseks ja protsesside ümbervaatamiseks.
     
  • Vii ennast kurssi erivajaduste nüanssidega. Näiteks on hea teada, et kui suhtled kurdiga viipekeeletõlgi abil, siis tuleks vaadata otsa ikka kurdile, mitte tõlgile, sest suhtled ju temaga.
     
  • Erivajadus või vähenenud töövõime ei anna sellele inimesele õigust teistega halvasti käituda, ära tunne süüd, kui oled andnud inimesele võimaluse, aga ta kahjuks ei sobi meeskonda.
     
  • Kuna erivajadused ja inimesed on erinevad, siis arvesta, et vajadusel tuleb töökohta ja tööülesandeid personaalselt kohandada.

Sotsiaalministeeriumi kampaania „Ava meeli“ julgustab meelepuude asemel märkama igaühe võimeid ning oskusi. Kampaanias jagavad nägemis-, kuulmis- ja kõnepuudega inimesed avameelselt oma kogemusi ning praktilisi nõuandeid töö- ja igapäevaelust.

Vaata lisa tegijad.ee!