Tartu Ülikooli tudengi pornouuring paljastab üllatavaid seiku eestlaste intiimelust (7)

Tartu Ülikooli tudengi pornouuring paljastab üllatavaid seiku eestlaste intiimelust Foto: Damairs Carter/MPI/Capital PictuDamairs Carter/MPI/Capital Pictures / DAM/MPI/Capital Pictures
Vahur Joa
, Reporter
Copy

Magistritöö raames uuris Tartu Ülikooli tudeng Anett Männiste eestlaste kokkupuuteid ja kogemusi pornograafiaga. Tuli välja, et kõige rohkem köidab meie seksihuvilisi koduse nagistamise vaatamine, aga nii mõnigi otsib internetist äärmuslikumaid elamusi.

Anett Männiste kirjutas magistritöö teemal «Eesti täiskasvanute kokkupuuted pornograafiaga ja pornograafia tarbimispädevused». Sissejuhatuses toob ta välja porno kerge kättesaadavuse ning selle mõju noortele. Kuna pornograafia on Interneti-ajastul niivõrd kergesti kättesaadav, tihti vaid ühe kliki kaugusel, siis tuleb mõelda, mida sellega edasi teha.

Uurija tõi välja pornograafia vastaste seisukoha, et porno on vägivaldne, seksistlik ning noored ei oska eristada fakti väljamõeldisest. Porno pooldajad aga ütlevad, et see aitab seksi kohta õppida ning seksuaalsust paremini mõista.

Männiste on oma töös aga nende kahe pooluse vahel. Uurija kasutab pealkirjas ja töös läbivalt väljendit «pornograafia tarbimispädevus» ehk tajutavaid oskuseid, kuidas pornograafilise meediasisuga toime tulla.

Uurija Anett Männiste sõnas, et porno on meie igapäeva osa ja selle uurimine aitab meil seda paremini mõista.
Uurija Anett Männiste sõnas, et porno on meie igapäeva osa ja selle uurimine aitab meil seda paremini mõista. Foto: Travel-Stock-Image / imago/Travel-Stock-Image

«Ühelt poolt lähtun seisukohast, et pornograafia tarbimisel võib olla negatiivseid mõjusid nii individuaalsel kui ka ühiskondlikul tasandil, kuid teisalt leian, et neid riske on teatud piirini võimalik vähendada, pakkudes laiapõhjalist seksuaalharidust erinevatele gruppidele ning võimaldades stigmatiseeritud tabuteema üle arutleda,» kirjutas Männiste magistritöös.

Nagu uurimistööde puhul ikka, siis on oluline kasutada õiget valimit ehk uuringus osalejaid, andmekogumismeetodeid ja andmeid teooriatest lähtuvalt analüüsida. Kõik peab olema valiidne ehk usaldusväärne ning teised teadlased peavad samu meetoiteid kasutades saama sarnased tulemused.

Männiste jagas küsitlust sotsiaalmeedias, kust inimesed said ise valida, kas nad tahavad küsimustele vastata. Ankeedi täitmist alustas kokku 868 vastajat, kellest lõpuni täitis ankeedi 441 vastajat.  

Küsimustiku lõpetanud 441 vastaja vanusevahemik oli 18 kuni 65+ ja nende hulgas oli 161 meest, 278 naist ja üks inimene, kes defineeris oma sooks «Muu». Enamik (79%) vastajatest jäi vanusegruppi 18–35 ja suurem osa vastajatest (31%) olid lõpetanud keskhariduse. Sellele järgnes magistrikraad (24%) ja bakalaureusekraad (20%).

Mida eestlane eelistab?

Männiste uuris, millised on täiskasvanute kokkupuuted pornograafiaga ning millised on nende arvates vajalikud oskused ja pädevused pornograafilise materjali tarbimiseks.

Uuringus osalejate käest küsiti, kuidas nemad pornot defineerivad. Kõige enam oli mainitud definitsioonis seksi, seksuaalakti kujutamist, seksuaalsust, suguühet või vahekorda. Teisel olulisel kohal oli (audio)visuaalne materjal, sest ilma salvestuse ja levitamiseta ei ole tegu pornograafiata. 

Loomulikult olid mainitud ka eneserahuldamine, seksuaalne rahuldamine, rahuldus või erutuse tekitamine. 

Uuringust selgus ka porno vaatamise sagedus. Enam kui pooled vastajatest (52,4%) olid näinud pornot vähem kui nädal tagasi. Teised olid pornot viimati näinud kuude ja isegi aastate eest.

Uuringu tulemused näitavad, et küsitluses osalenute jaoks on kõige populaarsemaks žanriks amatöör.
Uuringu tulemused näitavad, et küsitluses osalenute jaoks on kõige populaarsemaks žanriks amatöör. Foto: Travel-Stock-Image / imago/Travel-Stock-Image

34% vastajatest tarbivad pornograafiat iganädalaselt (igapäevaselt, mitu korda nädalas, korra nädalas).

Kõige sagedasemaks pornograafia vaatamise põhjuseks (64,5%) on seksuaalse rahulduse saamine. Peale selle toodi põhjustena ka soov näha asju, mida võiks teha, ning rahuldus pingeseisundis.

88% inimestest vaatab pornot Internetis, näiteks Pornhub, xvideos.com, RedTube, Tumblr.

Männiste tõi välja kõige populaarsemad žanrid, mida uuringus osalejad eelistavad:

«Eelistatavate žanrite kirjeldamisel lähtusid vastajad levinud kategooriatest, eelistatud kehatüüpidest või kirjeldasid vabas vormis kooslusi, mis neile huvi pakuvad. Kõige eelistatumaks žanriks on amatöör (või teiste nimetajatega homemade ja webcam). Kokku kirjeldas 83 vastajat seda enda eelistatava kategooriana.

Sellele järgnes gei ja/või lesbi, mida eelistab 65 vastajat. Gei/lesbi 33 pornograafia on sealjuures eelistatum meeste seas.

Populaarsed on samuti kolmekas, threesome või gangbang, mille puhul tõid vastajad ka välja, et nad eelistavad teatud kombinatsioone, nagu kaks naist ja mees, üks naine ja kaks meest.

Populaarsed olid ka anaal, hetero, hentai ja noored (teen). Lisaks oli ka vastajaid, kes tõid välja, et nad otsivad kvaliteeti, eelistavad teatud näitlejaid või naisesõbralikku/feministlikku pornograafiat.» 

Uuringust selgus, et kõige esimene kokkupuude pornograafiaga oli enamus inimestel nooremalt kui 16. 

Kõige suurem hulk, 82 (19%) vastajat, olid välja toonud, et puutusid esmakordselt kokku pornograafiaga umbes 10-aastaselt, 78 (18%) vastajat aga 12- aastaselt. Märkimisväärne hulk, 65 (14,7%) vastajat, tõid välja, et esimene kokkupuude toimus 7- aastasena või nooremana.

Tarbimispädevus

Uurija soovis porno tarbimispädevuse hindamisel uuringus osalejatel hinnata enda arusaamist esmakordsel tarbimisel. Kõige tugevamalt nõustusid vastajad väidetega «Ma mõistsin, et ma ei tea pornonäitlejate kui inimeste kohta mitte midagi» (57%) ja «Ma teadsin, et inimestele makstakse pornograafias osalemise eest ja nad ei teeks seda tasuta» (47%).

Uurija jaoks oli üllatuseks inimeste erinev vanus pornoga esmakordselt kokku puutudes.
Uurija jaoks oli üllatuseks inimeste erinev vanus pornoga esmakordselt kokku puutudes. Foto: Travel-Stock-Image / imago/Travel-Stock-Image

Männiste rääkis Elu24le, et tema mõte magistritöö just sel teemal teha, tuli soovist teha midagi, mis oleks veidi kastist väljas ja põnevast valdkonnast, millest sageli väga palju ei räägita. 

«Teisalt mind on alati huvitanud ka suhted ja arvan, et pornograafia on tunduvalt olulisem osa suhetest, kui seda tunnistada tahame,» lisas ta.

Männiste sõnas, et tal endal pornograafiaga väga suurt kokkupuudet pole. «Naljakas on see, et inimesed sageli eeldavad, et kui uurin pornograafiat, siis kindlasti tarbin pornot suures koguses ise ka. Tegelikult aga päris nii ei ole ja olen pornograafiast huvitatud pigem uurijana,» ütles ta.

Männiste põhjendas, et pornost rääkimine on oluline, kuna me peame teadma, kuidas see suhteid mõjutab. Sellest vaid halva rääkimine pole hea. 

«Tegelikult peaks rääkima sellest ka, et kuidas pornograafia mõjutab meie seksuaalsust või suhteid, kuidas see annab vahepeal täiesti vale pildi sellest, milline seksuaalvahekord välja peaks nägema või kuidas see teisalt hoopis aitab paremini enda seksuaalsust mõista,» sõnas ta.

«Porno on halb» mõttelaad ei ole enam piisav selleks, et pornost rääkida. Pigem peaks lähtuma sellest, et okei, see eksisteerib, inimesed tarbivad seda, mida me teha saame, et nad enda elus sellega hakkama saaksid.

Uurijat üllatas tulemuste juures kõige enam nimetatud žanrite arv, mida oli pea 80. «See näitab, et inimesed tegelikult teavad pornost päris palju,» selgitas ta.

Teiseks üllatas teda see, kui erinevas vanuses inimesed esmakordselt pornoga kokku puutusid. «Üks inimene kirjeldas, et ta oli kolme aastane, teine aga 31-aastane. See tekitab väga olulise küsimuse, et kuna me siis peaks noortega pornograafiast rääkima,» tõi uurija välja.

Männistet üllatas, kui oluliseks inimesed tegelikult pornost rääkimist peavad. Enamus vastajatest arvas, et selleks peaks rääkima seksuaalhariduses ja just seda, kuidas see mõjutab seksuaalset naudingut ehk peaks selgitama, et orgasm on sageli pornograafias teeseldud või kasutatakse lisastimulaatoreid või et näitlejatele makstakse.

«See tundub osati ilmselge teadmine, aga väga paljud vastajad tõdesid, et nad ei teadnud seda, kui nad pornograafiaga kokku puutusid ja see omakorda võib mõju omada kõikidele järgnevatele seksuaalkogemustele,» täpsustas uurija ja lisas, et selleks ongi vaja rääkida pornograafia tarbimispädevustest ehk nendest teadmistest, mida inimene vajab pornograafia tarbimiseks. 

Uurija jaoks olid ootuspärased tulemused, et pea kõik vastajad olid pornograafiaga kokku puutunud. Vaid umbes 10 inimest 400 vastajast tõdes, et nad ei ole pornot näinud.

«Pornograafia on praegu nii kättesaadav, et on täitsa loogiline, et enamus inimesi on sellega kokku puutunud. Arvan, et see on ka reaalsus, millega peame leppima ehk pornograafia eksisteerib nii või naa, tahame seda või mitte. Samme peab tegema aga selleks, et selle reaalsusega kohaneda,» võttis magistrikraadi saanud Anett Männiste teema kokku.

Kommentaarid (7)
Copy
Tagasi üles