/nginx/o/2011/12/06/865828t1hc737.jpg)
Suurbritannia University College Londoni (UCL) uurijate sõnul mõjutab vägivaldses kodus kasvamine lapse aju samal viisil nagu sõdimine mõjutab sõduri aju.
Koduvägivalla keskel kasvanud lapsed on nagu sõdurid
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
6. detsember 2011, 13:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõlemal juhul on aju pidevas ärevuse ja vägivallaks valmisoleku seisundis, edastab Daily Mail.
Pidevas vägivallas viibimine võib laste vaimsele tervisele pöördumatut kahju tekitada.
Varasemad uuringud on näidanud, et lapsena koduvägivalda tunda saanud on hilisemas elus närvilisemad ning neil tekib tihtipeale depressioon.
Teadlased uurisid 20 Londonis elavat last, kelle keskmine vanus oli 12 eluaastat. Kõik need lapsed olid koduvägivalla tõttu sotsiaaltöötajate huviorbiidis.
Laste ajule tehti magnetresonantsuuring. Skaneeringu ajal näidati katsealustele lastele mees- ja naissoost isikute näopilte, millel oli siis kas kurb, neutraalne või vihane ilme.
Fotode vaatamise ajal saadud ajuaktiivsust võrreldi nende katsealuste laste ajuaktiivsusega, kes kasvasid mitte vägivaldses peres.
Uuring näitas, et vägivallas kasvanud laste aju reageeris kõige enam vihastele näoilmetele.
Kahes ajuosas, mida seostatakse ohuga, oli märgatav aktiivsuse kasv.
Varem on samalaadseid uuringuid tehtud sõduritega, kes on olnud sõjategevuses ja silmitsi surmaga.
Ajuskaneering näitas nii vägivalda kogenud laste kui sõdurite puhul, et nende ajus toimus nähtav muutus, kui nad väliskeskkonnas ohtu tajusid.
Uuringut juhtinud psühholoogi Eamon McCrory sõnul ollakse alles alguses, mõistmaks, kuidas vägivald lapse ajutööd ja emotsioone mõjutab.
McCrory lisas, et pole veel teada, kas lapse ajus vägivalla tõttu tekkivad muutused on jäävad või mitte.
«Mitte kõigil vägivalla keskel kasvanud lastel ei teki vaimse tervise probleeme. Paljud neist lastest on vanemas eas vaimselt väga stabiilsed, mitte närvilised ning edukad. Pole veel teada kõiki mehhanisme, kuidas laps vägivallaga vaimselt toime tuleb,» lisas uurija.