Kummaline sild Šotimaal, kust koerad end surma heidavad

Overtoun'i sild

FOTO: Wikimedia Commons

Isegi tänapäeva infoajastul on mitmeid müsteeriume, mida ei ole veel suudetud selgitada. Üks sellistest on Šotimaal asuv Overtoun'i sild, kust mitmed koerad on end surma heitnud.

Overtoun'i sild asub Dumbartonis Lääne-Dunbartonshire Šotimaal. Sild valmis 1895. aastal maastikuarhitekt Henry Ernest Milneri jooniste järgi.

Alates 2005. aastast on meedia sillale pööranud rohkem tähelepanu, kuna mitmed koerad on sillalt alla kukkunud või hüpanud ning selle tagajärjel viga või surma saanud. Sillalt alla kukkudes ootab eest 15 meetri kõrgune kukkumine kivide peale. Peale koerte on Overtoun'i sild olnud asukohaks ka ühele mõrvale ning enesetapukatsele.

Overtoun'i sild

FOTO: Wikimedia Commons

Mitmed kohalikud lood ja legendid räägivad kummitustest või teistes paranormaalsetest nähtustest, mis seal pahandusi teevad. Uurijad toovad koerte enesetapud just nende paranormaalsete olendite olemasolu tõenditeks. Naturaalsemate selgituste kohaselt tunnevad koerad madalikul liikuvate loomade lõhna või häält ning kui nad silla äärde uudistama lähevad, siis nad libisevad ja kukuvad alla.

Šotimaa linnas Glasgows tegutsev organisatsioon «Glasgow Skeptics» sõnab, et koerte surnuks hüppamise lood on Internetis ringlenud alates 2005. aastast. Seda mainiti esmakordselt möödaminnes ühes Glasgow salajastest paikatest rääkivas foorumis. Kuuldused hakkasid aga levima 2006. aastal, mil Daily Mail kirjutas sellest artikli. Pärast seda on väidetavad surmad saavutanud ka rahusvahelist tähelepanu.

Loomade psühholoog David Sands käis silda, lõhna ja heli uurimas. Tema selgituse, mis ei olnud kindlasti lõplik, kohaselt näevad koerad, kellel on madalam vaateväli kui inimestel, silda ümbritsevat ala tasase alana. See ning isase naaritsa uriinihais võib olla põhjuseks, miks koerad muutuvad vallatuks ja üle silla hüppavad.

Kuid kirjanik Paul Owens seda ei usu. Tema kirjutatud raamatus «The Baron of Rainbow Bridge: Overtoun's Death Leaping Dog Mystery Unravelled» vaidleb ta nii lõhna kui optilise illusiooni teooriale vastu. Tema selgituse kohaselt on süüdi paranormaalsed faktorid. Owens, kellel on nelja põlvkonna jagu kogemusi Overtoun'i piirkonnaga ning kes elas lapsena 13-aastat silla lähedal, usub, et koerte surmad on seotud haldjate, olendite, hingede, maaenergia ja kummitustega, mida ülitundlikud koerad tunnevad ja end siis üle silla heidavad.

Koerte surmade põhjuseks loetakse ka haldjad. Pilt on illustreeriv.

FOTO: STEPHANIE LECOCQ / EPA

Kohalik jahimees John Joyce, kes on piirkonnas elanud üle 50 aasta, ei usu samuti lõhnateoorita. Ta ütles 2014. aastal: «Selles piirkonnas ei ole naaritsaid. Ma võin seda raudkindlalt väita.» 

Kohalik käitumisekspert Stan Rawlinson sõnas 2006. aastal, et kuna koerad on värvipimedad, siis sellest tingitud pertseptsiooniprobleemide tõttu võivad koerad sillalt kogemata alla kukkuda.

Koerte surmad on põhjustanud paranormaalse tegevuse kuulujuttude tekke. Paranormaalsete asjade uurija Brian Dunning küsis, kas koerad on suutelised sooritama ettekavatsetud enesetapu. David Sands vastas, et see on võimatu. Kuningliku lindude ja metsloomade kaitse ühingu esindaja David Sexton uuris silda ja avastas, et silla tagumises osas, mida koerad «eelistavad» alla heitmiseks, on mitmed hiirte, oravate ja naaritsate pesad. Sands sooritas eksperimendi kümne koeraga. «Väljal, kuhu oli asetatud kanistrid hiirte, oravate ja naaritsate lõhnaga, eelistas üks koer orava lõhna, kaks mängisid enda omanikega ning seitse tormasid üsna energiliselt naaritsa lõhnaga kanistri juurde.»

Aastal 2019 tegi New York Times intervjuu Overtoun'i Maja omanike Bob ja Melissa Hilliga. Nad ütlesid, et 17-aasta jooksul, mil nemad seal elanud on, on mitmed koerad muutunud ärritunuks, hüppasid üles ja kukkusid sillalt alla. Bob Hill, kes on Texasest pärit pastor, andis sündmustele naturaalse põhjenduse: «Koerad tunnevad naaritsa, metsnugise või mõne muu imetaja lõhna, ja nad hüppavad silla müüri peale. Ja kuna see on otsast ahenev, siis nad lihtsalt kukuvad alla.»

Kuid samas ta arvas ka, et tema kodu ümbrusel on hingelised omadused, ning paranomaalsed olendid on šotlaste koduse elu osa.

Sillal toimuv traagika ei piirdu vaid koertega. 1994. aasta oktoobris viskas üks mees oma kahenädalase poja sillalt alla surnuks, kuna arvas, et poeg on Saatan ise. Selle järel proovis ta ise enesetappu sooritada, püüdes kõigepealt sillalt alla hüpata ning siis randmeid läbi lõigata. Tapatööga hakkama saanud 32-aastane Kevin Moy saadeti see järel Carstairs'i haiglasse psühholoogilisele ravile.

Artikkel on refereeritud Wikipediast, mis on sekundaarseks allikaks mitmetele ajaleheartiklitele.

Tagasi üles