Eestisse jõudnud Joel Juht avaldas, kuidas ta hakkas polaarmaratonil nõidu nägema ja mis siis ikkagi katkestama sundis
22. veebruar 2019, 12:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/01/14/11713360t1hfa23.jpg)
Kolmapäeval saabus Kanadast tagasi Eestisse ultrajooksja Joel Juht, kes osales veebruari alguses esimese eestlasena Kanada polaarmaratonil Yukon Arctic Ultra. Hulljulget Juhti olid kogunenud lennujaama vastu võtma tema lähedased ja toetajad.
Kolmapäeva õhtul andis Juht «Ringvaates» esimese intervjuu polaarmaratoni läbimise, katkestamise põhjuste ning edasiste plaanide osas. Vastuseks, kuidas jooks tegelikult läks, ütles Juht, et jäi esimeste päevadega väga rahule.
«Esimesel kahel päeval olin esimene ning nende päevadega läbisin kokku üle 160 km, mis oli samuti üks võistlusdistantse. Jäin selle osaga väga rahule. Ühel hetkel aga pidin vastu võtma väga raske otsuse ning katkestama. Õhk oli lihtsalt nii kuiv, et hõõrus jooksu ajal tagumiku katki,» rääkis Juht.
Ta lisas, et arvestas küll kõikide soovitatud kreemidega ja proovis kasutada iga vahepunkti selleks, et asja parandada, kuid sellest ei piisanud. Juht arvas, et ilmselt oli esimeste päevadega alustatud tempo liiga kiire ning ajas higistama, millest omakorda tekkis niiskus ning hõõrdumine. «Ühel hetkel oli seal külma isegi -48 kraadi, kuid sellega polnud mul probleemi. Kõik ettevalmistustreeningud, mida olin teinud külmaga toimetulekuks, toimisid hästi. Jooksu ajal kasutasin riietuses ainult kahte kihti ehk sooja pesu ning selle peal ülemise kihina shelli. Mu lihased olid korras, ma ei olnud füüsiliselt üldse valmis katkestama, aga tuli teha valik.»
Kahe minutiga võib kõik muutuda Juhti sõnul on sellisel võistlusel iga sekund arvel ning 2 minutiga on võimalik valida, kas saad külmahammustuse, ei saa üldse enam edasi liikuda või teed otsuse oma tervise kasuks.
«Näiteks ühe osaleja sõrmed külmusid ära, kui ta proovis jope taskust toitu võtta, saades külmakahjustuse, mis tähendas kohest meditsiinilist abi ja võistlusest loobumist.» Juht rõhutas, et otsus katkestada ei tulnud tema jaoks lihtsalt, aga kalkuleeris hiljem, et poleks ka kahe päeva puhkuse järel saanud jätkata, sest hõõrdumise kahjustused hakkasid vähehaaval paranema alles pärast kolmandat päeva.
«Otsus oli väga raske, pidin sisuliselt võitlema enda egoga, millest sel korral olin üle. Praegu on mul otsuse üle tõsiselt hea meel. Olen terves tükis ja kodus tagasi,» selgitas Juht.
Võitlusest saatanatega jõudis finišisse alla 10 osaleja Kui 3. veebruaril alustasid 430 miili distantsi läbimist paarkümmend võistlejat, siis finišisse jõudsid lõpuks 8-9 inimest. «Siin pole tegemist üksnes füüsilise poolega. Enne mind katkestasid isegi sellised võistlejad, kes on seal osalenud varasemalt mitu korda,» rääkis Juht.
Kui Joel mõtleb tagasi, näeb ta raskeima hetkena seda, mille eest hoiatati ka võistluse viimasel ettevalmistuskursusel. «Kui meil algas viimane kursus paar päeva enne võistlust, tekkis mul hetkeks suur stress, sest räägiti kõige ohtlikumatest olukordadest. Need kohad, kus jää peal on suured kollased laigud ning vaheldumisi on kihtidena üksteise peal vesi ja külmunud jää... seal on reaalne võimalus kelguga läbi kukkuda.
Mul oli üks olukord võistlusel, kus istusin kaldal, vaatasin seda kohta ning mõtlesin, kas julgen üle minna. Suure hirmuga jooksin sealt kiiresti üle ja läks õnneks,» meenutas Juht. Ta lisas, et poleks arvanud, et nende tingimustega muutub keha olukord selliseks, et tekivad hallutsinatsioonid.
Juhti sõnul oli hetki, kus ta nägi nõidu, inimesi magamas või saanidega sõitmas, keda tegelikult polnud ning veel teisigi olendeid. «See on võitlus saatanatega ja pole normaalne. Jooksust on asi kaugel, seal tuleb matkata, et ellu jääda.»
Kogemus kogu eluks Joel Juht vaatab täna tagasi võistlusele kui unustamatule kogemusele. «Ma õppisin nii palju külma kohta, näiteks kuidas vältida alajahtumist, milline on termoregulatsioon, kuidas sellistes oludes riideid vahetada, kuidas vältida higistamist ja palju muud. Mul on üks üllatus varuks, aga sellest täpsemalt veel ei räägi.»