Viktoria Ladõnskaja karusloomade eelnõust: vajutades nupule, ma justkui pidin andma loa nende tapmiseks (2)
23. jaanuar 2019, 20:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/01/09/11703577t1he32d.jpg)
Eile hääletati riigikogus karusloomafarmide keelustamise eelnõu üle, mis aga vaatamata suurele meediakajastusele ning tuntud inimeste kaasaelamisele siiski vastu ei võetud. Üks keelustamise poolt hääletanud riigikogulane Viktoria Ladõnskaja ei suutnud anda luba loomade tapmisele.
Viktoria Ladõnskaja-Kubits kirjutas Facebooki pika selgituse, miks tema toetab nende farmide keelustamist.
«Täna (eile) oli Riigikogu istungil päevakorras karusloomafarmide keelamise eelnõu. Ma olin keelamise poolt. Tunnistan ausalt, et mõtisklesin selle teema üle tublisti mitu aastat. Ei, ma ei ole taimetoitlane ja ma ei ole loomafarmide vastane. Aga karusnahk … on midagi, milleta ilmselgelt saab tänapäeval hakkama. Minu jaoks need eeldused, mis kunagi kehtisid (selleks, et mitte ära surra külma käes, inimene pidi tapma looma ja katma end tema nahaga) enam justkui ei kehti,» kirjutas riigikogulane.
Ta lisas: «Milleks siis tappa? Ja veelgi enam, kasvatada, et tappa? Karusnahk on ilmselgelt (minu jaoks) liikunud «luksustoodete» mõiste alla. Luksus, see aga tähendab otseste inimvajadustega mittesiduv ese.»
«Paar aastat tagasi sain aru, et ma ei taha karusnahast asju selga panna. Ei tunne ennast mugavalt. Ning mu mõtted on viinud mind ühe huvitava kõlaka juurde,» selgitas ta.
«Ma ei suuda vaadata neid loomi, keda kasvatakse tapmise nimel, siis kui on olemas teised looduslikud alternatiivid. Vajutades nupule, ma justkui pidin andma loa nende tapmiseks. Ning seda ma ei suudaks. Siit ka minu otsus – toetada karusloomafarmide keelamise eelnõu,» ütles Ladõnskaja lõpetuseks.