Südantsoojendav lugu: Hanna Martinson leidis toreda viisi, kuidas kauem elada

Hanna Martinson

FOTO: Madis Sinivee

Näitleja, telenägu ja lauljatar Hanna Martinson rääkis südantsoojendava loo lastekodus kasvanud neiust, kellega ta kümme aastat tagasi esmakordselt kohtus ja kellel ta siiani vahetevahel külas käib.

25-aastane Saare piiga pani Instagrami üles pildi koos tütarlapsega, kes on temast vaid aasta noorem, kuid elanud täiesti teistsugust elu. Nimelt on lastekodus kasvanud Alis ratastoolis.

«Alis on üles kasvanud lastekodus ja iga tema päev möödub ratastoolis, samal ajal kui minu ümber on sünnist saati olnud üliarmastav 5-liikmeline perekond. Samuti saan ma joosta, hüpata, tantsida – ainult vali, mida neist. Elu raskustele vaatamata leiab Alis ka kõige ebameeldivamast juhtumisest mõne õpetuse või positiivse põhjenduse – on, mida temalt õppida,» kirjutas Hanna pildi all.

«Kohtusin temaga üle 10 aasta tagasi, kui noortekeskuses suvetööd tegin. Teadsin kohe, et ei saa tal lihtsalt minna lasta ja nii hakkasingi teda lastekodus külastama ning teen seda tänaseni, kui Saaremaale satun. See on minu väike panus teha vabatahtlikult midagi, mida ei saa materiaalsesse maailma üle kanda. Emotsioon, mida tekitab Alisi tänulik pilk selle eest, et võtan paar tundi tema külastamiseks, trumpab üle kõik muu,» kirjutas telenägu.

Hanna soovitas sarnaseid heategusid teha ka oma sõpradel ja fännidel. «Vabatahtlik saab olla ka palju suuremalt ja tegelikult on see imelihtne,» julgustas ta. Heategudega plaanib lauljatar pikendada ka oma eluiga. «Uuringud näitavad, et need, kes teevad vabatahtlikku tööd, elavad kauem,» väitis Hanna ning lisas, et omakasupüüdmatus on hea nii südamele, kehale kui ka vaimule.

Vaata toredat pilti Hannast ja Alisist:

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

A post shared by H A N N A 🎬🎤🎧 (@hannamartinson) on

Hanna Martinson on täiskohaga reklaamikirjanik, kes tegeleb töö kõrvalt erinevate projektidega. Ta on näidelnud filmis «Must alpinist» ja osalenud TV3 telesaate «Sinu nägu kõlab tuttavalt» 6. hooajas.

Tagasi üles