Vana maniakk jookseb jälle amokki

Jamie Lee Curtise tegelaskuju peab jälle vastu astuma oma vanale vaenlasele. Aga sealt tema karjäär tuule tiibadesse saigi. Foto: CAP/FB/Image supplied by Capital Pictures

1978. aastal rikastas režissöör John Carpenter õudusžanri vaid mõnisada tuhat dollarit maksma läinud slasher-filmiga «Halloween», kus hullumajast jooksu pannud mõrvar Michael Myers jälitas ning tappis Haddonfieldi linnakeses teismelisi, nende seas toona tundmatu Jamie Lee Curtise mängitud õrnake lapsehoidja Laurie Strode.

Halloween’i ajal valimatult noori tapvast Michaelist, kes luusib ringi hääletult, ei näita välja mingeid emotsioone ning kannab ilmetut valget maski, kujunes üks kuulsamaid tegelaskujusid õudusfilmide ajaloos. Rohkem atmosfäärile kui vägivallale keskenduval Carpenteril, kes ühtlasi lõi filmi lihtsa, kuid unustamatu tunnusmeloodia, õnnestus «Halloweeni» näol luua üks esimesi markantseid slasher’eid, mida kohe jäljendama hakati.

«Halloweeni» ootamatu edu tegi ühtlasi kindlaks, et kurjuse kehastusena kirjeldatud Michael Myers peab mõrvamist jätkama, mistõttu valmis juba 80ndate alguses Carpenteri filmile teine osa. See oli alles algus — edasistel aastakümnetel naasis hääletu tapamasin kinolinale ligi kümnel korral, tehes «Halloweenist» ühe kõige tulusama ja ulatuslikuma õudusfilmiseeria.

Kuna tänavu täitus 40 aastat esimese filmi väljatulekust, otsustati fänne ehmatada veel ühe jaoga, mis järjekorras üheteistkümnes, kannab konkreetset pealkirja «Halloween» ning on otsene järg Carpenteri esialgsele filmile, ignoreerides kõiki vahepealseid järgesid. Kõnealune filmiseeria on õigupoolest frustreerivalt ebaühtlane ja arenenud nii mitmesse eri suunda, et hilisemast punktist lugu edasi arendada oleks nagunii tülikas.