Video: Norra vetes lebab natside allveelaev, millel on 67 tonni ohtlikku elavhõbedat (6)
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
22. oktoober 2018, 15:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/10/22/11517082t1hf37c.jpg)
Briti allveelaev uputas 1945. aasta veebruaris Norra ranniku lähedal Saksamaa allveelaeva, millel on umbes 67 tonni elavhõbedat.
Norra mereuurijad leidsid natside allveelaeva U-864 juba 2003. aastal, kuid seda ei ole suure reostusohu tõttu pinnale toodud, teatab yle.fi.
/nginx/o/2018/10/22/11517040t1h7b08.jpg)
Norra sõjaajaloolaste andmetel lahkus see Saksa allaveelaev 1944. aastal Kielist, et transportida elavhõbedat Jaapani liitlastele keemiarelvade valmistamiseks.
U-864 sõitis 1945. aasta jaanuaris Norra lähistel karile ja see sai Briti lennukite rünnakus kannatada, mille tõttu tuli Bergenis seda parandada. Allveelaev oli 1945. aasta veebruari alguses valmis teekonda jätkama, kuid Briti koodimurdjad said teada, kuhu U-864 kursi võtab ja britid saatsid teda ründama oma allveelaeva HMS Venturer.
/nginx/o/2018/10/22/11517073t1ha43b.jpg)
Sõjaajaloolaste sõnul oli see 9. veebruaril 1945 kahe allveelaeva vaheline lahing eriline selle poolest, et see toimus täiesti vee all.
Pärast tunde kestnud tagaajamist lasi brittide allveelaev välja torpeedo, mis tabas saksa allveelaeva, mille tõttu U-864 uppus, viies merehauda 71 sakslasest meeskonnaliiget ja kaks jaapanlasest inseneri.
/nginx/o/2018/10/22/11517086t1h0664.jpg)
Saksa allveelaev uppus nelja kilomeetri kaugusel Norra Fedje saarest, vajudes 150 meetri sügavusele.
/nginx/o/2018/10/22/11517112t1h6deb.png)
1990. aastatel leidsid saksa ajaloolased dokumendid, mille kohaselt on U-864 pardal elavhõbedat ning nad hoiatasid Norra võime, et tegemist võib olla keskkonnaohtliku vrakiga. Norra laevastik sai vihjeid ka kaluritelt, et Fedje saare juures on allveelaeva vrakk.
Fedje saare elanikud on mures, et kui allveelaev veelgi laguneb, võib elavhõbeda tõttu tekkida keskkonnakatastroof.
Norra võimud ei ole seni suutnud langetada otsust, mida U-864ga tegema peaks, kas pinnale tooma või katma.
2009. aastal langetas Norra valitsus otsuse vrakk pinnale tõsta, kuid kuna kohe ei leitud selle tegemiseks raha, siis loobuti.
Norra rannavalve arvates tuleks see allveelaev katta kruusaga. Norra praegune valitsus pooldab seda plaani ja 2019. aasta eelarves on selleks nähtud ette ligi 30 miljonit Norra krooni (umbes kolm miljonit eurot), kuid veel ei ole selge, kes seda tegema peaks.
U-864 vrakis on dokumentide andmetel ka 27 torpeedot, käsigranaate ja umbes 4,5 tonni trotüüli. Lisaks kahtlustatakse, et pardal võib olla ka uraanoksiidi ja rasket vett.
Norra mereväe ja teadlaste sõnul asub Saksa allveelaevavrakk paigas, kus merepõhi on ebastabiilne ning selle tõttu tuli kaks aastat tagasi seda vrakki liiva ja killustiku abil stabiliseerida.
Norra teadlaste arvutused näitasid, et katkisest allveelaevast voolab aastas merre umbes neli kilogrammi elavhõbedat. Merepõhjaproovide andmetel on elavhõbedat juba 30 000 ruutmeetri suurusel alal.
Vees elavad organismid omastavad metallilist elavhõbedat metüülelavhõbeda kujul, see kahjustab närvisüsteemi. Seda ohtlikku ainet võib leiduda nii kalades kui koorikloomades.
Looduskaitsjad on seisukohal, et ka paks liiva ja kruusa kiht ei takista elavhõbeda leket ning kalades olev väikeses koguses elavhõbe on inimestele ohtlik.
Norra valitsus on lasknud teadlastel igal aastal teha nii vee kui kalade proove ning need on väidetavalt näidanud, et elavhõbeda tase ei ole seal eluohtlik.