/nginx/o/2018/09/29/11455748t1h1688.jpg)
Esimese lapse sünd on alati elu muutev sündmus. Aga mis siis kui vanemad pole lapse saamiseks valmis või kui üks vanematest otsustab vahe peal ära minna? Helen Kõpp, kes kasvatab üksinda pisitütart, rääkis, mida emadus tähendab ja kuidas hakkama saada.
«Prooviabielust» tuntud Helen Kõpp rääkis, et pisipere plaanimisel tuleb raskusteks valmis olla. Esimesed kaks kuud on väga rasked ning olukorraga toimetulekuks peab varuma kõvasti kannatust.
«Peab mõistma, et kaaslasel ei pruugi sinu jaoks mingit aega olla ning vabal ajal tahab ta vaid magada. Sel hetkel lihtsalt meenutada: see möödub! Rinnaga toitvatel naistel on peaaegu koguaeg vastsündinu rinna otsas, mis tähendab, et see aeg tuleb ära kannatada, kui nii palju lähedust partnerilt ei saa,» rääkis Helen.
Ta ütles, et laps annab elule mõtte, on imeline kingitus ning muudab vaadet elule.
/nginx/o/2018/09/29/11455748t1h1688.jpg)
Rääkides abordist ja soovimatutest lastest, leidis Helen, et abort võib olla lahendus, kui muud moodi lihtsalt ei saa. Kuid ta lisas, et kui on võimalus laps üles kasvatada ning loode on hea tervise juures, siis on abordi tegemine mõttetu.
«Seda eelkõige, et nagunii ei saa olla täielikult elus valmis lapse saamiseks. Vahel tehakse aborti, kuna mõeldakse, et ei olda valmis lapse kasvatamiseks. Kuid see valmisolek tuleb tegelikult rasedusega, mis on õnneks piisavalt pikk aeg ettevalmistusteks,» lisas Helen.
Üksikema jagas soovitus, et kui laste saamise huvi pole, aborti ei pooldata ja vallaslapsi ei soovita, siis ei maksa üldse seksuaalvahekorda astuda.
«Rasedusest ongi kõige kergem ära hoida mitte vahekorras olles, sest ükski vahend ei ole 100% kindel ning ma ei tea kedagi, kes oleks seksipuudusesse surnud. Suhtes olles on muidugi elementaarne rääkida läbi võimaliku raseduse olukord,» lisas Helen.
Helen tõi näite oma elust, kui rääkis, et kui mees peakski naise rasedaks tegema, siis ei saa teda keegi sundida lapse ja ema juurde jääma. Ta põhjendas, et lapsel pole ilmtingimata vaja kahte vanemat, vaid enda ümber õnnelikke inimesi, ning värske ema vaja hoolt.
«Mees, kes lapse enda elust välja lükkab, on ise nii tohutult loll, et end sellisest õnnest ilma jätab, et see on pigem naise jaoks pluss. Siiski viisakas oleks mehel vastutada ning kui kasvatada ei oska, siis tunnistada seda ning maksta kasvatamiseks kuluvat raha. Lapsele kulub palju, sealhulgas üür, elekter, vesi, suurem elamispind jne,» lisas Helen.
/nginx/o/2018/09/29/11455735t1h4e3f.jpg)
Helen arvab, et bioloogiliselt võttes on lapse saamiseks valmis iga inimene, kes harrastab seksuaalvahekorda, sest looduse poolt on nii seatud.
«Ma tundsin rasedaks jäädes, et nüüd tuleb valmisolek saada emaks. Minu lapsel hetkel isa pole, kuid tal on armastav keskkond ning ta ei jää millestki ilma,» rääkis Helen ja ütles, et tahaks tulevikus veel lapsi saada.
Helen jagas noortele ja tulevastele vanematele ka õpetussõnu:
«Õige mehe ja isa valik on raske, sest kunagi ei tea inimese motiive ette ning ka seda mitte, et inimene võib mingil hetkel ümber mõelda. Mõni inimene mõtleb ümber näiteks siis, kui saab kõik, millest unistas. Näiteks unistab perekonnast, saab selle ning siis märkab, et ta sisemised probleemid ei lahenenudki, perekonna eest hoolitseda on liiga raske ning jätab lapse kasvatamise teise õlule. See on küll infantiilne teguviis, sest alati tuleb vastutada oma tegude eest. Seega soovitan kõigile: olge algusest peale ausad ning mõelge läbi vastutuse koorem. Eks selle valiku puhul on nii, et tuleb loota õnnele, et inimesel on oma jutuga tõsi taga.»