Eneseavastamisretkelt otse hauda: loe see lugu läbi, enne kui hakkad mürgist konna lakkuma või eksootilist juureleotist jooma

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aaga ehk merikärnkonn
Aaga ehk merikärnkonn Foto: Rolf Nussbaumer / 1/Scanpix

Aastasadu on maailma erinevate paikade teadmamehed, nõiad ja šamaanid kasutanud looduspsühhedeelikume kontakti loomiseks teispoolsuse ja hingedega, et saada neilt informatsiooni sündmuste kulgemise ja tuleviku kohta.

Ka tänapäeval käiakse sellistel «trippidel». Seda teevad nii inimvaimu ja aju uurivad teadlased, katsetades ise erinevate ainetega, kuid ka teised asjahuvilised, kes teevad seda stressi maandamiseks ja teistsuguse kogemuse saamiseks, kuid nad ei oska sageli näha ohtu, mida selliste ainete tarbimisega kaasneda võib. Kui sellised amatöörid satuvad šarlatanide kätte, siis võib ainetarbimine lõppeda surmaga.

Amatöörtrippijate seas on populaarsed nii kanep, hallutsinogeene sisaldavad seened, ayahuasca, meskaliin, mürgised konnad ja «hull» mesi.

Mõned looduslike psühhedeelikumide kasutamise juhtumid, milles asjatundmatud inimesed on end raskelt mürgitanud või elu kaotanud. 

Kanep
Kanep Foto: SCANPIX

KANEP - kanep (Cannabis) on taimede perekond kanepiliste sugukonnast. Kanepi erinevad liigid sisaldavad üle 400 keemilise ühendi. Lisaks hulga ühendeid, mida nimetatakse kannabinoidideks, millest uuritum on psühhokatiivse toimega tetrahüdrokannabinool, lühendatult THC. Kanepitaimi ja neist valmistatud tooteid on inimesed kasutanud juba aastatuhandeid, kaasa arvatud narkootilise toimega saadusi nagu kanepisuits, hašiš ja kanepiõli.

Kanepit suitsetav naine
Kanepit suitsetav naine Foto: Nicolò Campo/LaPresseNicolò Campo/LaPresseLaPresse/Nicolò Campo / LAPRESSE/Scanpix

Kanep suitsetamine võttis elu 31-aastaselt inglannalt, kolme lapse emalt Gemma Mossilt, kes on Ühendkuningriigis esimene kanepimürgistuse tagajärjel surnud naine.

Mossil oli unehäireid ja talle soovitati suitseda kanepit, mis pidi tooma hea une. Naine tarbis kanepit kaks aastat ja lõpetas regulaarse kasutamise mõni aeg enne oma surma. Pere teatel alustas Gemma taas kanepi tarbimist 2013. aasta oktoobris, kui ta oma pikaajalisest partnerist lahku läks. 28. oktoobril 2013 suitsetas naine kanepit enne magamajäämist. Ta surnukeha leidsid ta 15-aastane poeg Tyler ja poja sõber 29. oktoobri hommikul. Parameedikute sõnul oli naine surnud magamise ajal. Uurimine näitas, et naise veres oli kanepis leiduvaid narkootilisi aineid.

2004. aastal oli Suurbritannias üldse esimene kanepisurm. Kanepi suitsetamise tagajärjel kaotas elu 36-aastane mees, kellel tekkisid hingamisraskused, lämbumine ja südame seiskumine.

Võluseened
Võluseened Foto: Jerry Lampen / REUTERS/Scanpix

VÕLUSEENED – niinimetatud võluseened sisaldavad hallutsinogeenset ainet psilotsübiini. Seda ainet on rohkem kui  180 seeneliigis. Psilotsübiini mõju sõltub suuresti selle tarbimise keskkonnast. Positiivsed mõjud ilmnevad, kui tarbija on enda hinnangul kindlas ja ohutus kohas. Negatiivsed mõjud võivad ilmneda, kui ta on tundmatus kohas või koos tundmatute inimestega. Seente söömisel kestab joove umbes 4–7 tundi.

2008. aastal elas ja töötas 27-aastane inglane Simon Packham Colombias, kus õpetas inglise keelt.  Talle külla läinud sõprade sõnul  proovis Packham niinimetatud võluseeni, käies mingi kohaliku šamaani juures.

Ta jõudis nende majutuspaika tagasi ärritatuna ja tuikuvana, pannes lõpuks endale käe külge, lüües end kümneid kordi katkise pudeliga kaela ja rindkeresse. Ta vigastas elutähtsaid organeid ja kaotas elu.

Packhami lähedaste teatel armastas mees elu, talle meeldis reisida ja uusi maid avastada ning varem ei olnud ta narkootikume tarbinud.

Mehe isa Robert Packhami sõnul on ta pojaga juhtunu hoiatav näide teistele noortele, et nad ei läheks isehakanud šamaani juurde ega tarbiks aineid, mis võivad elu võtta.

Ayahuasca
Ayahuasca Foto: Wikipedia.org

AYAHUASCA - ayahuasca on psühhoaktiivne taimetee, mille üks koostisosa on amasoonase kaapiväät (Banisteriopsis caapi), mis sisaldab bioaktiivseid aineid – monoamiinide oksüdaasi inhibiitoreid (MAO).

Amasoonase kaapiväät (Banisteriopsis caapi)
Amasoonase kaapiväät (Banisteriopsis caapi) Foto: JAIME RAZURI / AFP/Scanpix

MAO inhibiitorid on esimese põlvkonna antidepressandid, mis keelustati juba 1963. aastal.

Ayahuasca  tekitab 2–6 tundi kestva psühhedeelse seisundi. Traditsiooniliselt juuakse ayahuascat šamaani või tseremooniameistri poolt juhitud rituaali käigus tervenemise, eneseavastamise ja -arendamise ning teispoolsusega kontakteerumise eesmärgil.

2015. aastast on teada juhtum 24-aastase uusmeremaalasega, kes läks eneseavastamisretkele Lõuna-Ameerikasse, Peruu Amazonasesse. Auclandist pärit Matthew Dawson-Clarke osales Peruus Iquitoses toimunud ayahuasca rituaalil, mida viisid läbi kohalikud.

Uurimine näitas, et seda korraldanud olid šarlatanid, kes küsisid välismaalastelt tseremoonia eest suure summa, kuid see, mida nad neile sisse jootsid, et olnud «puhas» ayahuasca, vaid mingi taimetee, mis oli väga mürgine.

Peruu politsei teatel kaotas uusmeremaalane elu, kuna ta kehas tekkis mürgistus, mis ta südame seiskas. Kui võltsšamaanid said aru, et turist võib surra, viisid ta kiiruga haiglasse, kuid arstid ei suutnud ta elu päästa.

Peruus on ligi 20 ametlikku paika, kus saab ayahuascat proovida. Lääneriikide asjatundjad hoiatavad, et mitte kõigis neis ei ole ayahuasca teekonda juhendada oskavaid šamaane ning seega tuleks ettevaatlik olla.  

USA meedia andmetel sureb Lõuna-Ameerikas ayahuasca retriitidel aastas umbes kümme inimest.

Peioote-uimakaktus
Peioote-uimakaktus Foto: Wikipedia.org

MESKALIIN - meskaliin ehk 3,4,5-trimetoksüfenetüülamiin on looduslik hallutsinogeen, millel on pikk kasutamise ajalugu, eelkõige Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Kõige rohkem esineb meskaliini peioote-uimakaktuses, mis kasvab peamiselt Mehhikos. Vähem leidub seda San Pedro kaktuses.

Meskaliin on narkootikum, mis põhjustab väga intensiivseid hallutsinatsioone. See aine tekitab muutunud teadvuse seisundi, võimaldades ligipääsu alateadvuses peituvale informatsioonile.

Alates 1971. aastast on meskaliin rahvusvaheliselt keelatud narkootiliste ainete nimekirjas.

Kui 2010. aastal oli Iisraelis esimene meskaliinijuhtum, siis lahkas meedia seda ulatuslikult, et miks riik rohkem ei tee, takistamaks selliste ainte tarbimist.

Selles juhtumis tarbisid kaks noort mees meskaliini, sattudes selle tagajärjel Tel Avivi haiglasse.

«Esmaabisse saabudes oli neil südame töö ebakorrapärane, süda jättis lööke vahele, vererõhk oli väga kõrge ja nad värisesid nagu neil oleks olnud vappekülm. Need mehed ei saanud aru, mis nendega toimus, sest nende teadvusseisund oli muutunud.  Neid raviti rahustitega ja neil lasti end niiöelda välja magada. Kui nad ei oleks õigel ajal haiglasse jõudnud, oleksid nad võinud südame seiskumise tõttu surra. Nad pääsesid üle noatera,» sõnas haigla erakorralise meditsiini osakonna juht Pini Halperin.

Ta lisas, et meskaliin võib kahjustada lisaks südamele ka aju ja lihaseid ning äärmuslikul juhul tuua kaasa surma.

Aaga ehk merikärnkonn
Aaga ehk merikärnkonn Foto: Rolf Nussbaumer / 1/Scanpix

MÜRGISED KONNAD – mürgiste konnade lakkumine on populaarne seljakotireisijate seas, kuid see on ohtlik tegevus, kuna võib tekitada südamerabanduse.

Suur osa mürgikonni kuulub kärnkonlaste sugukonda, neis on dimetüültrüptamiini (C12H16N2) ehk DMT-d. DMT-d leidub looduslikult paljudes taimedes, aga ka loomades ja inimese mitmetes rakkudes. Spetsiaalselt valmistatuna ja manustatuna on sellel väga tugev psühhedeelne toime.

Maailmast on teada mitmeid juhtmeid, milles mürgiseid konni lakkunutel on tekkinud südamerütmi häired, krambid, hallutinatsioonid, nõrkus ja nad on hakanud suust vahtu välja ajama. Mürgi tõttu uimased inimesed on end surnuks kukkunud.

Austraalia aborigeenid kasutavad seni oma osades rituaalides mürgikonnade lakkumist, tehes seda siiski ettevaatlikult ja lühikese aja vältel.

Austraaliat ja Lõuna-Ameerikat külastanud seljakotirändurid on lakkunud aagasid ehk merikärnkonni, kelle näärmed eritavad mürgist nõret. See on väga tugev mürk, mis tekitab rohke süljeerituse, oksendamise, südameprobleeme, vererõhu tõusu. Sellega võib kaasneda ajutine halvatus ja südame seiskmine.

Lõuna-Ameerika indiaanlased kastavad aaga nahanäärmete nõre sisse jahinoolte otsi.

Himaalaja mägimesilane
Himaalaja mägimesilane Foto: Wikipedia.org

HIMAALAJA «HULL» MESI – tegemist on meega, mis saadakse Himaalaja mägimesilaste (Apis dorsata laboriosa) nektarikorjest kuni 3000 meetri kõrgusel. Kõrgmäestikus kasvab üsna vähe taimi, kuid seal on rododendroneid, mille õied on mürgised, sisaldades graianotoksiini  ning just neilt käivad nimetatud mesilased õienektarit kogumas.

Rododendron
Rododendron Foto: Wikipedia.org

Gurungi hõim kogub seda mett, viies sellega läbi nii šamanistlikke rituaale kui müües seda Nepali turgudel, kuid ka Hiinasse ja Lõuna-Koreasse. Kohalike sõnul on see mesi nii mürgine, et üle ühe lusikatäie korraga seda tarbida ei tohi, kuna võib tappa.

Nepali, kuid ka Hiinat ja Lõuna-Koread külastavad turistid on sageli «hullust» meest huvitunud ja tahavad seda maitsta.

Mitmed seda mett maitsnud on oma kogemust kirjeldanud sotsiaalmeedias. Üks teatas, et käis Nepalis, kus tal avanes võimalus pista suhu lusikatäis «hullu» mett. Tema sõnul oli mõju sarnane seentega, kuid see oli tugevam ja hallutsinatsioonidest välja tulemine raskem.

Veel üks turist kirjeldas, et «hullu» mee tarbimine tekitas talle ebamugavustunde, ta ei tundnud enam oma keha, tal tekkis paanika ja sumin kõrvus, mis jätkus pikaajaliselt. Ta arvas, et sureb.

Seda mett leidub ka Türgi mägises piirkonnas, kus mesilased samuti korjavad õienektarit mürgistelt taimedelt. Ajaloost on teada kurioosne juhtum Vana-Kreeka sõjaväega, milles kindral Xenophon ja ta mitmetuhande pealine armee liikus 410 eKr tänapäeva Türgi aladel. Kuna meestel oli kõht tühi, sõid nad kohalikku mett, mis tekitas neile krampe, pearinglust ja oksendamist. Loomulikult ei olnud selline vägi valmis pärslastega lahingut lööma.

Vana-Kreeka kindral ja filosoof Xenophon
Vana-Kreeka kindral ja filosoof Xenophon Foto: Wikipedia.org

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles