/nginx/o/2018/10/03/11465093t1h21c4.jpg)
Näitlejat Marika Korolevi Perefoorumis sõimanud ja laimanud anonüümsed kommenteerijad on ühiskonnas avanud tõsise diskussiooni selles osas, kas ja mida võib avaliku elu tegelaste kohta avalikes kommentaariumides öelda. Selles teemal võttis sõna ka justiitsministri nõunik Riina Solman.
«Kõik, kes lasevad teiste kohta isiklikke ränki sõnu lendu, peavad nende eest ka vastutama,» sõnas justiitsminister Urmas Reinsalu nõunik Riina Solman.
«Solvamise eest saab ka siis tsiviilkahju nõuda, kui keegi avalikus ruumis suuliselt solvab ja laimab ning see on fikseeritud ja tõendatud. Abstraktset sõimu ei pea keegi taluma. Ka avaliku elu tegelane ei pea abstraktset isiklikku solvamist ja laimu taluma. Avaliku elu tegelase kriitikataluvus võiks puudutada küll aga tema töövaldkonda – näiteks näitleja puhul näitlemisega seotut, poliitiku puhul poliitikate kritiseerimisega seotut,» lisas Solman.
Riina Solman selgitas, et sõnavabadus ei laiene solvamisele ja laimule.
«See intsident ei puuduta sõnavabadust, vaid midagi, mida paraku meil ekslikult on sõnavabaduse aineks peetud. See tuleneb põhiseadusest ja mitmetest rahvusvahelistest inimõiguste alastest dokumentidest. Sõnavabadus ei ole absoluutne, seda tasakaalustavad muud põhiõigused. Eraelu ja inimese au ja väärikus on põhiseaduslikult kaitstud, isegi avaliku elu tegelaste puhul. Solvamine ja laimamine on teod, mis toovad kaasa tsiviilvastutuse. Seda, kas vastutuse kohaldamist nõuda, otsustab kannatanu,» sõnas Solman.
Kuna solvamine ja laim ei ole Eestis üldjuhul karistatavad, siis ei ole täpne rääkida süüdimõistmisest. Seda, et netikommentaatorid on vastutavad, on selge nii seadusest kui kohtupraktikast.
«Seda, et vastutab ka portaal, mis kommenteerimist võimaldab, on selge ka juba mitme aasta tagusest Delfi kaasusest, mis jõudis Euroopa Inimõiguste Kohtu kõrgeima otsustuskogu lahendini,» meenutas Solman.
Riina Solman selgitas, et selle juhtumi puhul pole tegu vihakõnega, pigem tavalise laimu ja solvamisega, mis on väärtusküsimus.
«Need solvangud on pigem ebakohased väärtushinnangud,» ütles nõunik.
Vihakõne all peetakse silmas rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamise puhul ning see on seadusega keelatud ja karistatav.
Eestis on siiani solvamise ja laimamise eest kohaldatud hüvitised olnud suhteliselt harukordsed ja madalad. Solman rääkis, et indiviidi au ja väärikust respekteerivas euroopalikus maailmas on need märksa sagedasemad ja kõrgemad ning paljudes riikides on tegemist ka süütegudega.
«Mis puudutab mu isiklikku arvamust, siis on ülimalt hea meel, et Marika Korolev selle tee läbi käis ja oma väärikuse eest seisis. Tubli ja julge naine, kes seisis õige asja eest,» lisas Solman. «Täpselt nädal tagasi olin sarnases situatsioonis, kui jäme hõberemmelgas meetri kauguselt minu väikesest pojast autodele langes, sh meie autole, kuhu väikemees parasjagu ronis. Kommentaarid, mida selle õnnetuse peale võisin lugeda, olid kohati rämedad, asjasse mitte puutuvad, solvavad ja puudutasid poliitikat, millega olen otseselt seotud. Ebameeldiv kogemus igal juhul,» ütles justiitsministri nõunik lõpetuseks.