ELU24 EKSKLUSIIV Piilu «metalkauboide» videotreimise õliseid telgitaguseid
/nginx/o/2018/04/18/7794810t1hf888.png)
30. september 2018, 17:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba 11 aastat tegutsenud Räpinast pärit southern-metal bänd Redneck Rampage on kõvasti hoogu võtnud ning lõpuks ühe vägeva muusikavideo treinud. Loe kuidas võtted möödusid ja kiika telgitaguseid kaadreid galeriist!
Kõik oma varasemad videod on bänd oma jõududega kokku pannud. Videotel on bändi jaoks oluline koht, sest tänu esimesele Youtube’i üles laetud videole liitus bändiga solist Karl. Lisaks on nende lugu «Gravity» internetis hoopis oma elu elama hakanud ning Youtubes juba üle 250 000 vaatamise kogunud. Millest kolmandik USA-st ja Brasiiliast.
Varasemad videod on olnud üpris «DYI» suhtumisega nagu kirjeldavad seda noored ise. Nüüd avaldatav «Moonshine Rocketi» video on esimene, kus mehed on kaasanud professionaalse meeskonna. Ootused video suhtes on kõrgele viidud, aga bänd on veendunud, et keegi ei pea tulemuses pettuma.
«Moonshine Rocketi» võtete õhkkonda Võrumaal kirjeldavad bändiliikmed kui töist ja tulemusele orienteeritut. Üllatavalt meenutavad liikmed võtteperioodi ka «rahuliku ja humoorikana», mis võtete puhul üpris ebatavaline mälestus on. «Oli hea töötada koos professionaalidega ning mitte muretseda tehnilise poole pärast. Vahelduseks oli täitsa teretulnud lasta endale öelda, millal, mida ja kus teha. Ühest küljest olid meil täiesti vabad käed, samas ei pidanud mõtlema kui higine või õline parasjagu olema peaks. Seda mõtles meie eest kunstnik Karoliina Kull,» meenutavad nad.
Aega filmimiseks oli üks nädalavahetus ning enamus sellest ajast öövõtted. Septembri keskel pimedat aega õnneks jätkus. «Ilmaga meil samuti vedas - nädalavahetusel ei tulnud Võrumaal piiskagi vihma. Korra olime võtted juba halva ilma tõttu edasi pidanud lükkama,» kirjeldab bänd.
«Kontseptsiooni osas andsime video kunstilisele juhile Karoliina Kullile üsna vabad käed. Ta kuulas meie muusikat, vaatas meie pilte ning käis potentsiaalsel võtteplatsil Võrumaal meie sõbra talus kohapeal koos operaatori Rasmus Puksmanniga ringi vaatamas. Meeskonna peas kujunes niiviisi välja üldine visioon sellest, milline võiks video välja näha. Kontseptsioon ja üldine kava olid võtete päevaks teada, aga enamik detaile kujunes välja kohapeal. Tõenäoliselt oleks ettevalmistustegevustest saanud paremaidki võtteid kui lõpuks üles võeti. Näiteks videos kasutatud mikrofonijala mõte tuli kohapeal - kambaga sai roostes elementidest igivana elektroodiga statiivikärakas kokku keevitatud. Samuti sai autorehvidest ja nõukaaegsetest mootorratta külgkorvidest ehitatud trummipoodium, mis oli lõpuks üllatavalt stabiilne,» muhelevad nad.
Kuid ka kõige organiseeritumad võtted ei lähe ilma väikeste apsakateta. Kõik olid visuaalile nõnda orienteeritud ning ununes, et tarvis oleks ka heliaparaati, mis videopilti helisse panna aitaks, kõiksugu helitehnika oli aga maha jäänud. Kuid seal kus häda kõige suurem, on abi kõige lähem!
Lahendusena otsiti välja pererahva muusikakeskus, mis pidi asja ära ajama. Ajaski, seni kuni trummar mängima hakkas. Poole loo pealt saadi aru, et sel viisil kuhugi ei jõuta. Eelkõige oli keeruline trummaril endal ning ka lauljal. Et üldkaadrid, kus kogu bänd näha on, siiski purki saada, lükati musakeskuse kõlarid trummarile võimalikult lähedale ning rütmimehele anti karm käsk võimalikult vaikselt mängida. Aga eks ole paras ülesanne mängida lahjalt ja samas ehe välja paista.
Loo lõpuosas ilmnes uus häda - nimelt hakkas muusikakeskuses plaat hüppama ja võib vaid ette kujutada, kuidas sellises olukorras tõsise näoga kaamera ees olla.
Helged pead lahendasid olukorra kiirelt: «K**at, kellel plaate kaasas on?» Autost toodi uhiuus «Caveman Chronicles'i» koopia. Enesekindlalt mindi uuele katsele kuni hetkeni, mil ilmnes täpselt sama koha peal sama jama.
Lõpuks lepiti ilmnenud anomaaliaga ja järeldati, et päevinäinud lustikummut ei suutnud lihtsalt täisvõimsusel kõlareid piisavalt stabiilselt signaaliga toita. Igaljuhul saadi üldkaadrid sel viisil mälukaardile.
Individuaalkaadritega läks pisut lihtsamalt. Õnneks oli käepärast bluetooth-kõlar, mida sai igale asjaosalisele märkamatult piisavalt lähedale paigutada. Loomulikult said vahepeal telefonidel akud tühjaks ning ekraanid läksid võõrastes kätes lukku, kuid need pisimured leidsid kiirelt lahenduse.
Mõned stseenid said filmitud ilma taustahelita ehk niiöelda «päriselt». Näiteks kaadrid, kus bassimees ja trummar koos näha on, mängiti läbi sisuliselt «kontsertolukorras», kus trummar mängis kõrvas oleva metronoomi järgi lugu ning bassimees mängis trummari järgi. Täpselt nagu päriselt käib.
Viimased kaadrid filmiti viimase päeva kell 5 hommikul, ning kuigi väsimus tahtis murda kõiki tiimiliikmeid, suudeti jääda positiivseks.
Higist, õlist ja tulemöllust läbi imbunud videot saab näha juba 5. oktoobril.
Seniks vaata fotosid videoteost ja tiiserit videost!