GALERII Liba-Nobelid on jagatud: neerukive eemalda ameerika mägedel, ülemust karista voodoo nukku torkides, suguvõimekust testi...

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

USAs Massachutsettsis Cambridge’is  asuvas Harvardi ülikoolis leidis 13. septembril aset väljaande Annals of Improbable Research iga-aastane sündmus, millel jagati auhindu ebatavaliste ja naljakate, kuid samas praktiliselt rakendatavate teadustööde eest.

Tegemist oli niinimetatud Ig Nobeli auhindadega, mida jagati juba 28. korda ja neid annavad üle päris Nobeli auhindade laureaadid, teatab express.co.uk.

Sel aastal andsid neid üle Nobeli 2007. aasta majandusauhinna võitja Eric Maskin, 2001. aasta füüsikaauhinna võitja Wolfgang Ketterle, 2017. aasta meditsiiniauhinna võitja Michael Rosbach ja 2016. aasta majandusauhinna võitja Oliver Hart.

Nobeli laureaadid 2018 Ig Nobelite tseremoonial (vasakult paremale): Nobeli majandusauhinna 2007 saanud Eric Maskin, 2001 füüsikaauhinna saanud Wolfgang Ketterle, 2016 majandusauhinna saanud Oliver Hart ja 2017 meditsiiniauhinna saanudMichael Rosbash
Nobeli laureaadid 2018 Ig Nobelite tseremoonial (vasakult paremale): Nobeli majandusauhinna 2007 saanud Eric Maskin, 2001 füüsikaauhinna saanud Wolfgang Ketterle, 2016 majandusauhinna saanud Oliver Hart ja 2017 meditsiiniauhinna saanudMichael Rosbash Foto: Michael Dwyer / AP

Annals of Improbable Research teatel antakse need auhinnad saavutuste eest, mis esmapilgul tunduvad naljakad ja koomilised, kuid siis panevad järele mõtlema.  Ig Noble tuleneb ingliskeelsest sõnast «ignoble», mis tähendab «vääritut».

Auhinnatseremoonia on vürtsitatud naljakate momentidega, näiteks ei saa auhinnasaajad pikki kõnesid pidada, kuna kui 60 sekundit on läbi, hüüab kaheksa-aastane Miss Sweetie Poo, kes sel aastal oli Dorothea Hartig, et lõpetage, ta on tüdinenud.

David Wartinger katkestati Miss Sweetie Poo ehk Dorothea Hartigi poolt
David Wartinger katkestati Miss Sweetie Poo ehk Dorothea Hartigi poolt Foto: BRIAN SNYDER / REUTERS

Meditsiini nalja-Nobeli sai USA Michingani ülikooli meditsiiniteadlase David Wartingeri uuring, mille kohaselt saab neerukivid liikuma panna ja kergemini väljutada, kui sõita ameerika mägedel.

Wartingeri näite kohaselt käis üks ta patsientidest sõitmas Floridas Disney Worldis asuva Big Thunder ameerika mägedel, kus tal neerukivid hakkasid liikuma ja lõpuks kehast väljusid.

Arst tegi oma patsiendi neerudest mudeli ja lasi siis tal testida oma teooriat, saates ta ameerika mägedega sõitma. Tulemus näitas, et ameerika mäed aitavad neerukive eemaldada.

«Mitte kõigil neerukivide all kannatajatel ei pruugi ameerika mägedel sõites neerukivid liikuma hakata ja kehast väljuda. Samas aitab ameerika mägedel ülesalla liikumine neerukivide eemaldumisele kindlasti kaasa. Väga kiired ameerika mäed, kus kiirus ulatub 160 kilomeetrini tunnis, selle probleemi puhul võib olla ei aita, kuna liikumine on liiga kiire, kuid keskmisel kiirusel sõitmine aitab,» selgitas teadlane.

Ta lisas, et igal juhul soovitab ta neerukividega  patsientidel sõita ameerika mägedel, sest see sõna otseses mõttes võib neerukivid lahti raputadal.

IG raheoloogiaauhinna sai Briti Brightoni ülikooli arheoloogi James Cole'i uuring, miks inimkonna varajases staadiumis oli kannibalism üsna levinud. Uuring näitas, et kiviaja ühiskonnas sõid vahel kaaslasi, kuid samas andsid inimliha ja teised kehaosad vähem toitaineid kui loomade nagu mammutite ja metsikute hobuste liha.

«Kui vaadata kannibalismi sotsiaalses kontekstis, siis sellel oli mitu põhjust, kuid on kindel, et meie kauged esivanemad ei eelistanud liigikaaslasi parema liha saamiseks, sest inimeste liha ei ole loomade lihast toitvam ega kvaliteetsem. Vaidlus jätkub, et mis viis algelistes ühiskondades kannibalismini,» sõnas teadlane.

Cole’i teatel on nalja-Nobeli saamine talle suureks auks.

«Meie, 21. sajandi ühiskonnas on kannibalism ikka kuum teema. Vaidlus, igatahes kestab, sest ka tänapäeval tuleb kannibalismi ette,» lisas uurija.  

Teised selle aasta Ig Nobeli võitjad on:

Kui äädikakärbes on käinud klaasis chardonnay’d maitsmas, kas siis veini maitse muutub? Bioloogia auhinna sai Paul Becheri, Peter Witzgalli, Sebastien Lebretoni, Felipe Borrero-Echeverry uuring, milles teadlased näitasid, et veinieksperdid saavad lõhna abil teha kindlaks, kas veiniklaasisi on  olnud äädikakärbseid.

Biloogia Ig Nobeli saanud teadlaste sõnul saavad veinieksperdid teha lõhna järgi kindlaks, kas veinis on olnud äädikakärbseid
Biloogia Ig Nobeli saanud teadlaste sõnul saavad veinieksperdid teha lõhna järgi kindlaks, kas veinis on olnud äädikakärbseid Foto: BRIAN SNYDER / REUTERS

Kirjandusauhind läks uurimistööle pealkirjaga  Life Is Too Short to RTFM: How Users Relate to Documentation and Excess Features in Consumer Products» (Elu on manuaali lugemiseks liiga lühike: kuidas tarbijad kasutavad toodetega kaasas olevat dokumentatsiooni ja informatsiooni). Uuringu kohaselt kasutab enamik tarbijaid elektrilisi kodumasinaid ja teisi keerulisi tooteid ilma manuaale lugemata. Samuti üritatakse panna mööblit kokku ilma juhendit uurimata. 

Meditsiinihariduse Ig Nobeli sai jaapanlasest arst Akira Horiuchi, kes leiutas kolonoskoopiamasina, millega saab igaüks ise endale kolonoskoopiat ehk soolteuuringut teha. Selleks on vaja vaid spetsiaalset tooli ja masinat.

Ig Nobeli saanud Akira Horiuchi
Ig Nobeli saanud Akira Horiuchi Foto: BRIAN SNYDER / REUTERS

Nalja-Nobeli majandusauhinna sai Hiina teadlane Hanyu Liang ja tema meeskond, kes uurisid, kuidas töötajad kasutavad oma ülemuste vastu voodoo nukke. Teadlaste sõnul ei soovita nad neid nukke kasutada, kuid samas aitavad need nukud töötajatel tunda, et kui nende tööd ei hinnata või ülemused neid ei austa, teha tagasi ja saada psühholoogiline rahuldus.

Hanyu Liang (paremal) ja tema meeskond uurisid, kuidas töötajad kasutavad voodoo nukke ülemuste vastu
Hanyu Liang (paremal) ja tema meeskond uurisid, kuidas töötajad kasutavad voodoo nukke ülemuste vastu Foto: Michael Dwyer / AP

Rahu Ig Nobeli said Hispaania teadlased eesotsas Francisco Alonsoga, kes uurisid liiklusraevu ning kuidas mõjutab sõiduaegne karjumine ja vandumine sõitu. Uuriti 1000 hipsaanlasest autojuhti, kelle puhul võeti arvesse nende isikuomadusi, stressi ja väsimust.

Uuringus ilmnes, et liikluraev on Hispaania autojuhtide seas üsna levinud, teke sõltub olukorrast ja inimeste suhtumisest. Teiste autojuhtide suhtumine liilusmäratsejasse sõltub nende enda olukorrast ja isikuomadustest. 

Hispaania teadlane Francisco Alonso sai Ig Nobeli autojuhtide raevu uurimise eest
Hispaania teadlane Francisco Alonso sai Ig Nobeli autojuhtide raevu uurimise eest Foto: Michael Dwyer / AP

Antropoloogia nalja-Nobeli sai šimpanside uuring, mille kohaselt šimpansid jäljendavad neid vaatavate inimeste näoilmeid ja teevad järgi nende liigutusi. Uuringu kohaselt veedavad šimpansid üsna palju aega inimesi jäljendadades, tehes seda vahel ka irooniliselt ja agressiivselt.

IG Nobeli viljakusauhinna sai  arstiteadlaste  Bruce Blank, John M. Barry ja Michel Boileau uuring, milles soovitatakse uut ja odavat meetodit, mis võimaldab jälgida öisel ajal tekkivaid erektsioone ja võimalikku impotentsust.

Arstiteadlased soovitavad pabermarke, millel on anduriosa, mis näitab, kas on toimunud öösel erektsioon või mitte. Peenise ümber pandav õhuke mark ei paista aluspükste ega pidžaamapükste alt.

Nalja-Nobeli keemiaauhind läks inimeste süljeuuringule, mis võrreldes paljude teiste ainetega on mittemürgine ja keskkonnasõbralik. Paljud inimesed tõmbavad alateadlikult keelega üle klaasi ääre, et seda puhastada, kuid kas see läheb ikka puhtaks? Uuring kinnitas, et süljes leiduvad ained hävitavad bakterid. Teadlased soovitavad kullatud skulptuure pesta inimeste süljega, kuna see on kõige ohutum.

Kogu Ig Nobel 2018 tseremooniat vaata siit. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles