Sisuturundus

Selle aasta Disainiöö peateemaks on inimlikud linnad

E-post prindi artikkel saada vihje

FOTO: Disainiöö

Josyane Franc on Cité du Design'i rahvusvaheliste suhete ning Saint-Etienne kunsti- ja disainikooli (ESADSE) juht. Ta koordineerib Saint-Etienne'i UNESCO disainilinnade programmi ja on alates 2014. aastast inimkesksele ning kultuursele linnakeskkonnale keskenduva projekti “Human Cities” üks eestvedajaid. Just inimlike linnade ja jätkusuutliku disaini teemale keskendub ka selleaastane Disainiöö. Toome teieni intervjuu Josyane’iga, kes teemat veidi lähemalt avab.

FOTO: J.Franc@Pierre Grasset

Viimase nelja aasta jooksul on „Inimlikud linnad“ projektis olnud kesksel kohal "Väljakutse linnadele". Mida see täpsemalt tähendab?

Me võime mõelda linna mõõtmele väga erineval viisil - see pole ainult suurus, vaid käsitletav väga mitmel tasandil. Kui me arutasime partneritega organisatsioonide, valitsuse ja digitehnoloogia  tasandeid, siis paljudel olid omad tõlgendused. Ruumi mõttes on tegemist inimeste elukohaga, nagu näiteks nende tänavad ja piirkonnad. Ja näiteks organisatsiooniliselt tähistab linn hoopis seda, kuidas need tänavad ja linnaosad üksteist ühendavad. Igal juhul mõistsime, et inimesed tunnevad end äralõigatult erinevatest linna tasanditest ja see on see, mida tahame muuta - tahame taasühendada linna inimestega.

Miks tuleb linnakeskkonna teemaga üldse tegeleda?

Viimasel ajal on olukord linnades halvenenud. Seda me näeme Saint-Etienne’is väga selgelt, kuid see kehtib ka teiste linnade kohta. Näiteks linnakeskus ei ole enam nii elav koht, kui see enne oli. Paljud poed on tühjad, sest inimesed käivad äärelinna supermarketites või ostavad vajalikke asju veebipoodidest. Eelkõige lahkuvad linnakeskusest noored pered. See mõjutab linna demograafiat ja põhjustab probleeme, nagu näiteks ülerahvastatus teatud piirkondades. Linnakeskkond on tasakaalust väljas ja sellega tuleb tegeleda.

Olete öelnud, et aktiivselt peaksid osalema ka tavalised linnakodanikud?

Jah, muidugi! Sest nemad on need, kes peavad meie linnades olema õnnelikud! Kui inimesed ei ole õnnelikud, siis nad liiguvad äärelinna või hoopiski teistesse linnadesse. Paljud poliitikud ei mõista seda ikka veel ja ei reageeri sellele, mida inimesed päriselt vajavad. Peame tegelema reaalse kaasamisega, mis lubaks inimestel oma linna aastakümneteks uuesti leida. See ei tähenda, et me poliitikuid ei vaja, kuid tänapäevast juhtimist ei saa teha vaid ülalt-alla.

Milline on linnakeskkonna loomisel disainerite roll?

Disainerid on endiselt olulised, kuid ma arvan, et nende roll on muutunud. Disainerid peavad kasutama oma oskusi, et tõlkida inimeste vajadused teenustesse ja toodetesse, mis muudavad linna paremaks. Me näeme, et see toimub üha rohkemates kohtades. Disainerid, keda ma olen kohanud ja kes sellega tegelevad, ei tee seda raha pärast, vaid soovist ühiskonda paremaks muuta. Sageli juhtub see väikesel tasandil, aga kui me kõik teeme midagi väikest, siis tulevad sellest ka suuremad asjad.

Üks esimesi asju, mida tegite projektijuhina, oli „Inimlikud linnad“ võrgustiku oluline laiendamine. Mis selle põhjuseks oli?

Soovisime, et meil oleks lai valik partnereid, kellel on erinev taust, oskused ja teadmised. Ja me oleme väga rahul partneritega, kes on meiega liitunud, näiteks Politecnico di Milano, Aalto Ülikool, Zamek Cieszyn disainiinstituut, Eesti Disainerite Liit ning väiksemad organisatsioonid nagu UIRS Ljubljana, Clear Village ja Belgradi disaininädal. Samuti soovisime, et meil oleks partnereid ka teistest UNESCO disainilinnadest ja meil on väga hea meel, et Bilbao Ekintza ja FH Joanneum Grazist meiega liitusid. Loodame nii tuua kokku võimalikult palju oskusteavet erinevatest riikidest ning viia läbi mitmeid huvitavaid eksperimente.

Kuidas on seni läinud?

Iga linn on tõlgendanud teemat täiesti omanäoliselt ning tänu sellele oleme rikkamad paljude erinevate projektide võrra. Näiteks „Inimlikud linnad“ näitus, mis külastas kõiki partnerlinnu, oli igal pool paigutatud täiesti ainulaadsesse konteksti. Milanos oli näitus esitatud kui tsirkus, mis reisib hiigelsuurte õhupallidega, Ljubljanas põhines see kolmeteistkümnel jagatud väärtusel, mille projekti alguses koos määratlesime ning Grazis nägi välja nagu minigolfi kursus, see oli väga mänguline ja lõbus.

Mida toob tulevik?

Valmistume juba järgmiseks jätkusuutliku linnakeskkonnaga seotud projektiks, mida juhib Politecnico di Milano ning milles enamik praegusi partnereid soovib samuti osaleda. Samuti kavatseme laieneda rahvusvaheliselt. Seoul Design Foundation kutsus meid 2018. aasta septembris toimuvale konverentsile, kus tutvustame projekti ning käivitame „Inimlikud linnad Aasia“.

Disainiöö programmil tasub pilku peal hoida Disainiöö veebikodus

Enamik 10.-16. septembrini toimuva Disainiöö üritusi on pealtvaatajatele tasuta, kuid paljud vajavad eelregistreerimist, milleks vajalikud kontaktid leiab Disainiöö veebist.

Elu24 maksab vihje eest tasu!

SAADA vihje
    Tagasi üles