Angelina Jolie ostis massimõrvarilt maad?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
7. november 2011, 16:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hollywoodi staar Angelina Jolie on olnud juba kümme aastat inimõiguste eest võitleja ja ÜRO heatahte saadik.
36-aastane staar aitab Kambodžat mitmesuguste heategevusprojektidega, mille tõttu see riik talle 2005. aastal kodakondsuse andis, edastab Huffington Post.
Eriti palju on Jolie aidanud Tai piiri äärset Battambangi provintsi. Seal aga olevat ta kohtunud 1970. aastate kurikuulsa Punaste Khmeeride liikumiste esindajatega, kes korraldasid 20. sajandi ühe suurima massimõrva.
Kambodža allikate andmetel ostis Jolie seal maad mehelt, keda selles riigis kahtlustatakse massimõrva korraldamises.
Asjatundjate sõnul ei ole USA kuulsus esimene, kellel arengumaades tehtavat heategevustöö negatiivsesse valgusse satub.
Jolie ja ta elukaaslane Brad Pitt nimetasid Kambodža aitamise fondi Jolie poolt adopteeritud Kambodža poisi Maddoxi järgi The Maddox Jolie Pitt Foundation. See fond tegutseb Samloti piirkonnas, kus ÜRO andmetel elab vähemalt kolm Punaste Khmeeride ridadesse kuulunud isikut, kes genotsiidi korraldasid.
Jolie esindajad, Phnom Phenis resideeruv ta fondi juht ning ta Hollywoodi mänedžer Geyer Kosinski ei olnud kommentaarideks tabatavad.
Jolie fond ostis 2002. aastal 225 aakrit maad Yim Tithi nimeliselt mehelt, keda peetakse endiseks massimõrvariks. Fond maksis maade eest 25 000 dollarit.
Kohalikud võimud on teadlikud Jolie fondi poolt maa ostmisest. Samas aga ei ole andmeid, kas Jolie oli teadlik talle maad müünud mehe negatiivsest taustast.
Punased khmeerid oli Kambodža valitsev poliitiline partei aastatel 1975–1979 .
Pol Poti režiim oli üks surmavamaid režiime 20. sajandil. Üks nende moto oli: Sind hoida ei too mingit kasu ja sinu hävitamine pole mingi kaotus. Režiimi juht Pol Pot viis ühiskonnas ellu radikaalset agraar-kommunistlikku reformi, kus linnaelanikud sunniti maale elama ning töötama ühismajandites ja teistes sunnitöö projektides.
Kaotati raharinglus, kaubandusvõrk ja eraomand, suleti koolid, abielluda võis vaid partei loaga. Vanemad kui kuueaastased lapsed võeti vanematelt ära ja suunati tööle.
Selle poliitilise režiimi ajal tapeti ametlikel andmetel ligi 1,5 miljonit inimest. Erinevatel hinnangutel 850 000 kuni 3 miljonit inimest. Inimesi hukati, neid suri nälga ja hukkus sunnitööl.