Maale mahub kümme miljardit inimest vaid juhul, kui eluviisi muudetakse

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maale mahub kümme miljardit inimest vaid juhul, kui eluviisi muudetakse
Maale mahub kümme miljardit inimest vaid juhul, kui eluviisi muudetakse Foto: SCANPIX

ÜRO Rahvastikufondi (UNFPA) kinnitusel sündis täna maailma seitsme miljardis inimene.

Samas ei olda täiesti kindlad, et just nüüd oktoobri lõpul jõudis maailma rahvaarv seitsme miljardini, kirjutab mtv3.fi.

Arvestatakse, et umbes 56 miljonit inimest võib seitsmest miljardist kas puudu või üle olla. Samas võib olla, et seitse miljardit sai täis juba pool aastat tagasi. Teisalt on võimalus, et seitse miljardi piir ületatakse alles järgmise aasta kevadel.

ÜRO Rahvastikufondi juhi Gerhard Heiligi sõnul ei ole paljudes arenguriikides korallikku rahvastikustatistikat ning selle tõttu ei ole täiesti adekvaatseid andmeid.

Maakera inimeste arvu teatud ajahetkel on võimatu teada. See on aga kindel, et inimesi tuleb aina juurde. 1999. aastal jõudis rahvaarv kuue miljardini.

Demograafide sõnul on rahvastiku juurdekasv küllalt aeglane protsess, mida saab ette ennustada.

Ennustuse kohaselt peaks 2050. aastal Maal elama kümme miljardit inimest. See on Maale suur taak, kuid kui harjumusi ja eluviisi muudetakse loodus-ja inimsõbralikumaks, siis mahuvad kõik ära.

Teadlaste sõnul on Maal piisavalt ruumi kõigi jaoks. Nad tõid näite, et kui kõik maailma inimesed elaksid samas megalinnas, mille asustustihedus oleks Pariisi sarnane, siis mahuksid praegused seitse miljardit kõik Prantsusmaa suurusele alale.

Kuidas need inimesed praktiliselt seal elaksid, ei saa ette ennustada.

«Tuleb arvesse võtta kui palju inimesi on, millised on nende tarbimisharjumused, kuidas need keskkonda mõjutavad. Inimeste arvukus saab kasvada vaid juhul kui elustiili muudetakse,» sõnasid uurijad.

Põhiprobleemiks ei ole mitte inimkonna arvukus, vaid mõttetu ja keskkonda kahjustav tarbimine.

Kui elatustase oleks kogu maailmas nagu arenenud heaoluriikides, siis oleks vaja 3 – 4 Maad.

Pragune ülemaailmne tarbimine kahandab Maa loodusvarasid märgatavalt. Uurijate sõnul ollakse jõudnud ületarbimise piirile ning see ei saa enam kaua kesta.

Lisati, et ollakse jõudnud piirini, kus tuleb endalt küsida, kas sellist elatustaset on ikka vaja.

Lääneriikide inimestele on tähtsad elukoht, liikumisvõimalus ning toit.

«Lääneriikides tuleks kriitilise pilguga vaadata üle mitmed eluliselt tähtsad aspektid. Kas peab ikka olema väga suur korter või maja. Auto asemel saab kasutada jalgratast või ühistransporti ning käia jala. Menüüs tuleks vähendada loomseid toiduaineid. Praeguselt visatakse pidevalt suuri toidukoguseid minema,» selgitati.

Ka tuleb leida uusi viise, kuidas loodusvarade tarbimist radikaalselt vähendada.

«Lääneriigid peavad välja mõtlema nutikaid viise, kuidas tarbimist vähendada ja elustiili muuta. Kliimamuutusega seoses oleks vaja järgneva 40 aasta jooksul vähendada kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamist 95 protsendi võrra. Loodusvarade kulutamist tuleks kahandada 50 – 80 protsendi võrra. Kui midagi tahetakse ka järeltulevatele põlvedele jätta, siis nii tulebki teha,» selgitasid teadlased.

Ka tuleks üha enam taaskasutada.

«Au sisse tuleks tõsta vanad ametid. Puusepad, kingsepad, rätsepad ja teised ametimehed parandavad ja uuendavad aina enam vanu asju,» lisati.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles