Hedvig Hanson, “Kohtumistund”

Kaupo Meiel
, Pärnu Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hedvig Hanson "Kohtumistund".
Hedvig Hanson "Kohtumistund". Foto: Plaadi esikaas

Hedvig Hanson on üks tänapäeva Eesti huvitavamaid naislauljaid. Ta evib väga head ja kandvat häält ning, mis kõige tähtsam ja kõige harvemalt esinevam, head maitset.

Plaadil "Kohtumistund" on Hanson võtnud tallata maheda džässiraja, mis intelligentsemat sorti kuulajale asendab heas mõttes jõulutunde tekitajana kõiki pühasid öösid ja väikseid trummilööjaid. Frank Sinatrat see muidugi ei asenda. Frankie't ei asenda miski, aga seda me teame.

"Kohtumistund" sisaldab tosin lugu eesti autoritelt, klassikud puha kõik - Naissoo, Ehala, Veski, Ojakäär, Kappel, Vaikmaa, Randalu ja nende kõrval sama kenasti kõlamas Hedvigi enda loodud "Me sügavam sisu" (Ernst Enno sõnadele), "Kui kaua veel" ja "Valge lumi lange mu peale" (mõlemad Hansoni enda tekstiga).

Tulem on hästi ühtlane. Hansonil ja tema muusika- ning elupartneril kitarrist Andre Maakeril on hämmastav koostöö ja -hingamisoskus, mis teebki terve plaadi siledaks, mõneti liigagi turvaliseks.

Lisaks Hansonile ja Maakerile on plaadi sündimisse oma väärika panuse andnud Kristjan Randalu (klaver), Ara Yaralyan (kontrabass), Ahto Abner (trummid), Abdissa "Mamba" Assega (löökpillid), Jukka Eskola (flüügerhorn, tropmet) ja Siim Aimla (saksofon, flööt). Kokkukõla on veatu, mahe ja voolav.

Plaadi nimilugu on tegelikult paljudele eestlastele hästi tuttav Rock Hoteli repertuaarist, autorikski selle mehed Margus Kappel ja Heigo Mirka. Hansoni ja tema sõprade tõlgenduses saab see täiesti uue mõtte ja kulgemise. "Kuidas sa võid seda küll öelda, et elu on lõputu piin. Kui keegi on sul, kellele mõelda, kellele loota võid".

Kaunis, ääretult kaunis ja passib hästi nii Hedvig Hansoni fenomeni kui kõnealuse plaadi iseloomustamiseks.

"Kohtumistund" on arvatavasti aasta üks parimaid eesti džässiplaate. Soovitan väga, kuid kui jõuluajal üksi seda kuulama hakkate, varuge tublisti pehmeid salvrätte silmist langevate sädelevate igatsuspisarate pühkimiseks. Mõni laul on ikka niuts-niuts-niuts, aga nii ilus, nii ilus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles