National Geographic Society kinnitusel tegid paleontoloogid Sahara kõrbest leitud dinosaurusejäänuste põhjal kindlaks, et tegemist on senitundmatu liigiga, kelle suu töötas tolmuimeja põhimõttel.
Paleontoloogid: dinosauruse suu töötas tolmuimeja põhimõttel
Uus liik sai teaduslikuks nimeks Nigersaurus taqueti, leiukohaks olnud Aafrika riigi Nigeri ja Prantsuse paleontoloogi Philippe Taquet` järgi, kirjutab BBC.
Teadlaste sõnul elas «tolmuimejasuuga» taimetoiduline dinosaurus 110 miljonit aastat tagasi.
Paleontoloog Paul Sereno kinnitusel leiti seda liiki dinosauruse jäänuseid ka 1990. aastatel, kuid alles viimase aja leiud lubasid sellest looma tervikliku kolju ja skeleti kokku panna.
«Nigersaurus taqueti suu oli selline, mis võimaldas tal nagu vaakumiga toitu endale sisse tõmmata. Ütleme nii, et ta oli oma ajastu «lehm»,» lisas Sereno.
Paleontoloog jätkas, et sellel dinosaurusel oli palju väikseid plaadikujulisi hambaid, mille kuludes uus asemele kasvas.
«Meie arvates olid Nigersaurus taqueti` l tasakaaluorganid, mis aitasid tal pead toidu hankimiseks maapinnale hästi lähedale viia, ilma, et loom oleks tasakalu kaotanud. Lisaks oli selle dinosauruse selgroog erinev, sisaldades rohkem õhku ja vähem luud, kui teiste dinosauruste omad,» selgitas uurija.
Esimesena leidis kummalise, vaakumi põhimõttel töötava suuga dinosauruse jäänuse Prantsuse paleontoloog Taquet, kelle järgi see liik nüüd ka nime sai. Ta tegi oma leiu 1950. aastatel, kuid siis ei arvatud, et tegemist võib olla senitundmatu liigi jäänusega.