Mõni kilomeeter pärast Väike-Maarjat teel Tartu poole vilksatavad metsatuka taga järvesilmad - Äntu järved. Igatahes on nad väärt väikest kõrvalepõiget või suisa ekstra käiku.
Kõige selgema veega järv on Äntus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Äntu järvede äärde ei tasu tulla ainult suvel, kui vesi ujumiseks soe ja mustikad tee kõrval noppimiseks küpsed. Igal aastaajal on oma üllatused. Ka talvel ja miks mitte just nüüd, jõulude eel.
Sest pidulikud paistavad nii valge lumevaiba alt oma tippe näitavad rohelised pohla- ja mustikavarred kui lumised puud.
See, kes suvepäevil imetlenud Äntu järvede erinevat karva veepindu, saab järvi silmitseda nüüd hoopis uues valguses, isekujuliste jäätükkide mustris.
Rohkelt on lumel näha ka kohalike asukate jälgi, näiteks orava, nugise, metssea, kitse omi, kindlasti hakkab silma kopra näritud puid. Ja Härma talu peremees Heiti Erala on eelmisel suvel valmis saanud kopraraja, mis jääb samuti sinnakanti.
Haruldased allikajärved
Väike-Maarja vallavalitsus on äsja lõpule jõudnud matkaradade korrastamise ja pikendamisega. Nüüd on huvilistel asja suisa neljale matkarajale, mil pikkust kokku 21 kilomeetrit.
Valgejärve-äärsel parkimisplatsil saab enne rajale minekut uurida kaarte, pikendatud õpperaja voldikud koos uue kaardiga on saadaval Väike-Maarja infopunktis.
Vana Äntu looduse õpperada on kuus kilomeetrit pikk ja juhatab matkalise Valgejärve parkimisplatsilt edasi kirjanik Kersti Merilaasi lapsepõlvemaadele. Sellel ringil saab näha Valgejärve, Rohelist järve, Sinijärve, Linaleojärve ja Mäetaguse järve. Kristallselge veega Järveoja ühendab kõiki neid viit.
Äntu allikajärved on Eestis erilised, kuna kuuluvad haruldaste lubjatoiteliste järvede hulka ja sellest tulenebki nende eriline värvus.
Sopilise kaldajoonega ja kahe suure poolsaarega Sinijärv on neist kõige põhjapoolsem, suurust 2,4 ha ja sügavust 6-8 m. Põhja kattev järvelubja kiht koos põhjani läbipaistva taimestiku ja ümberringi rohetava loodusega annab veele sinakasrohelise värvuse ning suvepäevil mõjub eksootilisena oma suisa kohati türkiisikarva toonides. Sinijärve peetakse Eesti kõige selgema veega järveks.
Tumerohelise veega ja õõtsikuliste kallastega Rohelise järve pindala on 0,8 ha, keskmine sügavus 3,3 m, põhja katab samuti järvelubi.
Valgejärv on peaaegu ümmarguse kujuga, suurus 1,4 ha. Tillukesed Linaleojärv ja Mäetaguse järv on kõigest veerand hektarit suured.
Lühemad ringid
Kolmekilomeetrise tiiru saab teha Nõmmeveski, Liiva- ja Turbajärve ümber ning neli kilomeetrit kulub, et ära näha Kaan- ja Umbjärv. Viimast tuntakse vähe, tegemist on väikese pilliroogu peitunud õõtskallastega metsajärvikuga.
Liivajärv on tekkinud endise kruusakarjääri põhja, siit väljakaevatuga ehitatud XIX sajandil Tapa-Tartu raudteetammi. Viimastel aastatel on järve süvendatud, rajatud liivarannad ja tehtud piknikuplats. See kõik on eramaal ja tohib külastada ainult omaniku loal.
Turbajärv, mille põhja katab paks mändvetikavaip, on tekkinud turbalõikamise tagajärjel. Sealse oosi lõunaotsa juures võib suvel leida loodukaitsealuse hariliku käoraamatu. Järves tegutsevad ka koprad.
Uued matkarajad
Uue ringina on Väike-Maarja vald rajanud 8kilomeetrise Äntu Tehisjärve matkaraja, mis hõlmab nii metsa kui küla. Väike-Maarja valla turismikorraldaja Ellu Moisa selgitas, et uue ringi rajamine võeti ette, vähendamaks Sinijärve telkimisplatsi ja järveäärset koormust.
Väike rada teeb Sinijärve-taguses metsas paarikilomeetrise tiiru ja viib üle Nõmme jõe ning selle äärt pidi Äntu Tehisjärveni, mille äärde on rajatud telkimisplats, kus ei puudu ka varjualune ja lõkkease. Tehisjärv ise rajati 80ndatel veehoidlana kolhoosi tarbeks, et rohupõlde niisutada.
Sellel matkarajal saab näha metssigade söötmiskohta. Läheduses on ka Äntu kalakasvatus, kus huvilised võivad külastada hüljes Poissi. Samuti viib rada Uguri hiiemäele, Äntu allikatele ja Äntu mõisa lubjaahjude ning viinavabriku hästisäilinud 20meetrise korstnani, mis on ühtlasi ka Pandivere Paetee objektid.
Kasutatud on ka Väike-Maarja valla koostatud Äntu-Nõmme õpperaja infomaterjale.