Mai kino toob uuel nädalal ekraanile kuulsuste elulood

Silja Joon
, kultuuritoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
19. sajandi Prantsuse kunstniku Séraphine de Senlis’ elu möödus lihtsas üksinduses, temast vändatud linateos võitis seitsmes kategoorias Prantsuse rahvusliku filmiauhinna Césari ja tunnistati 2008. aasta parimaks Prantsuse filmiks.
19. sajandi Prantsuse kunstniku Séraphine de Senlis’ elu möödus lihtsas üksinduses, temast vändatud linateos võitis seitsmes kategoorias Prantsuse rahvusliku filmiauhinna Césari ja tunnistati 2008. aasta parimaks Prantsuse filmiks. Foto: Internet

Tallinnfilmi kino Artis korraldab koostöös Pärnu kinoga juba teist sügist järjest väärtfilminädala “Elulood ekraanil”, näidates Mai kinos 16.–22. septembrini kuulsuste värvikast elust pajatavaid linateoseid.

Tallinnfilmi assistendi-projektijuhi Triin Rohusaare ütlust mööda lõpetas Tallinnfilm juba 1990ndatel filmide tootmise ja tegeleb sellest ajast saati filmiarhiivi haldamise ja restaureerimisega. Tallinnfilm on riiklik aktsiaselts, millele kuulub kino Artis. See kujutab endast Solarise keskuses asuvat kaht kinosaali, ühes neist 70, teises 180 kohta.

Kuni 2004. aastani näidati väärtfilme kino Sõpruses, kuid siis leiti, et see kino on oma aja ära elanud. Artis on tallinlaste seas populaarne ja sinna sõidetakse filme vaatama kaugemaltki. August oli Artisele publiku mõttes rekordkuu, kui kino külastas 8600 vaatajat.

Artis näitab rikkalikku programmi Euroopa ja Aasia filmidest, samuti kunstilise väärtusega autorifilme. Eri programmid on mudilastele, koolilastele, filmifriikidele, samuti korraldatakse loengusarju. Rohusaare hinnangul on Artis ja Sõprus praegu Eestis ainsad mittekommertslikud kinod.

Euroopa filmikunst

Rohusaar rääkis, et väikelinnades, kus nüüdisaegset kino pole, püütakse vaatajale pakkuda sellegipoolest mitmekesist filmivalikut. Rakveres on tekkinud näiteks tore tava korraldada kord kuus väärtfilmipühapäev.

Rohusaar tõdes, et kuigi Mai kino on kommertskino, on selle eestvedaja Merle Karu alati püüdnud Hollywoodi produktsiooni kõrval rikastada pärnakate filmimenüüd Euroopa vast valminud väärtfilmidega.

Sõbralikus koostöös Artisega pakutakse uuel nädalal Mai kinos näha kuulsuste elu kirjeldavaid väärtfilme ja piletihinnadki on soodsad.

Reedel, 16. septembril näeb filmi “Coco Chanel & Igor Stravinsky”, mis viib vaataja aastasse 1913, kui Pariisis esilinastub radikaalse Vene helilooja Igor Stravinski liialt modernne ballett “Kevadpühitsus”, mis vilistatakse skandaalselt maha.

Coco Chanel viibib saalis ja on lummatud. Seitse aastat hiljem, pärast armastatud Arthur “Boy” Capeli hukkumist, on Chanelist saanud respekteeritud ja edukas rõivadisainer. Ta tutvub Vene Balleti impressaario Sergei Djagilevi mahitusel revolutsiooni eest põgenenud rahatu pagulase Stravinskiga ja kutsub helilooja koos perega oma uude maamõisa Bel Respirosse elama. Kahe loomegeeniuse vahel areneb meeletu armuafäär.

2009. aastal Prantsusmaal valminud filmi režissöör on Jan Kounen.

Kuulsad muusikud

Laupäeval, 17. septembril linastub Mais mustvalge eluloodraama “Control”, mis põhineb legendaarse ansambli Joy Division liidri ja hinge Ian Curtise elust kirjutatud raamatul „Touching by the Distance“, mille autoriks Curtise abikaasa Deborah.

Joy Division tegutses 1970-ndate lõpul ja jõudis lindistada mitu plaaditäit materjali, ent Ian Curtise langetõvehoogudest räsitud keha ja kahe noore naise vahel jagatud hing viisid mehe 23aastaselt enesetapuni – enne veel, kui bänd jõudis õieti kuulsaks saada. Sellegipoolest viitab iga teine Briti bänd Joy Divisioni muusikale kui oma juurtele.

Filmi helitaust koosneb põhiliselt Joy Divisioni lindistustest, sekka tuntud bändide (The Killers) versioone Curtise paladest ja Curtise kaasaegsete (David Bowie, T-Rex) loomingut.

2007. aastal Inglismaa-USA-Austraalia-Jaapani koostöös valminud filmi režissöör on Anton Corbijn.

Pühapäeval, 18. septembril näidatakse Pärnus Edith Piafi keerulisest ja traagilisest elust jutustavat draamat “Edith Piaf – elusse armunud”. See on klassikaline eluloofilm omanäolisest ja ikooni staatusesse tõusnud kunstnikust, jutustatud unustamatu laulja esitatud ðansoonide kaudu.

Sündinud äärmises vaesuses, ümbritsetud tänavaartistidest ja prostituutidest, sai Piafist tänu oma maagilisele häälele staar siin- ja sealpool Atlandi ookeani. Elu armastuse Marcel Cerdani traagiline hukkumine, sellele järgnenud morfiinisõltlus, autoõnnetus, haigestumine vähki ja varane surm tegid Piafist klassikalise kangelanna, keda tänini ümbritseb ikooni oreool.

2007. aastal Prantsusmaal vändatud linateose režissöör on Olivier Dahan.

Andekad ja erilised

20. septembril linastub Mai kinos “Nowhere Boy”, Briti kunstniku ja fotograafi Sam TaylorWoodi debüütfilm John Lennoni nooruspõlvest ning muusikuks kujunemisest.

Liverpoolis üles kasvanud Lennoni lapsepõlv polnud meelakkumine. Tema poolõe Julia Bairdi biograafia “Imagine This: Growing Up With My Brother John Lennon” alusel valminud eluloofilm keskendub Lennoni teismeeale, esimese bändi The Quarrymen loomisele ja selle kujunemisele The Beatlesiks.

Film on valminud Suurbritannia-Kanada koostöös 2009. aastal.

21. septembril saab vaadata linateost “Seraphine”. Prantsuse režissööri Martin Provosti tõsielul põhinev film jutustab ilustamata liigutava loo naivistliku kunstniku Séraphine de Senlis’ ebatavalisest elust ja kunstnikuteest.

19. sajandi keskpaigas sündinud tagasihoidlikku päritolu Séraphine elas ja töötas Pariisi lähedal väikelinnas Senlis’s peamiselt teenija ning karjusena.

Linnarahva seas lihtsameelseks peetud eraklik naine veetis kogu oma vaba aja looduse imedesse süüvides, sõpradeks puud, linnud ja putukad.

Séraphine’i ande avastas juhuslikult Senlis’s lühikest aega rentnikuna elanud Saksa kunstikriitik, kuraator ja kollektsionäär Wilhelm Uhde.

Tänapäeval kaunistavad Séraphine de Senlis’ säravalt värvilised maalid maailma kõige kuulsamaid galeriisid ja muuseume ja teda loetakse oma aja üheks erilisemaks kunstnikuks.

Režissöör Martin Provosti „Séraphine“ võitis seitsmes kategoorias Prantsuse rahvusliku filmiauhinna Césari ja tunnistati ühtlasi 2008. aasta parimaks Prantsuse filmiks.

22. septembril lõpetab väärtfilmide nädala Pärnus “Serge Gainsbourg – huligaani armastus”, mis on pilguheit Prantsuse popikooni Serge Gainsbourgi elule.

Filmi algus viib 1940. aastate natside okupeeritud Pariisi.

Elutruu muinasjutt räägib tõelisest elukunstnikust, nõukogude võimu eest põgenenud juudipoisist, kes pääses genotsiidist üle noatera, tahtis saada suureks maalikunstnikuks, ent avastas muusiku rutiinses töös oma ande laulumeistrina. “Serge Gainsbourg – huligaani armastus” on äraspidine õppetund gallialaste armastatud popikoonist. Siin on palju armastust, palju seksi ja veel rohkem muusikat.

Filmi režissöör on Joann Sfar ja teos on valminud eelmisel aastal.


Väärtfilminädal “Elulood ekraanil”

Mai kinos 16.–22. septembrini

16. septembril “Coco Chanel & Igor Stravinsky”

17. septembril “Control”

18. septembril “Edith Piaf – elusse armunud”

20. septembril “Nowhere Boy”

21. septembril “Seraphine”

22. septembril “Serge Gainsbourg – huligaani armastus”

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles