Eesti plaanib järgmisel aastal saata orbiidile oma esimese tudengisatelliidi.
Raadio Elmar uuris Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna õppeprodekaanilt ning kosmose- ja militaartehnoloogiate töörühma liikmelt Mart Noormalt, kuidas ehitus siiani on kulgenud.
«Kõik läheb suurepäraselt ja veelgi paremini,» oli Noorma rõõmsameelne. «Suur rõõm on vaadata kõiki innustunud tudengeid, kes Tartus aadressil Tähe 4 ja Tallinnas Tehnikaülikooli ruumides vaikselt istuvad ja satelliidile viimaseid lihve annavad.»
Eesti tudengisatelliit ESTCube-1 on Noorma sõnul mõõtmetelt üsna väike ehk 10 X 10 X 10 cm. «Kui te vaatate oma mobiiltelefoni, siis on üldiselt hea, kui ta on väike ja kerge. Satelliidiga on sama asi. Mida väiksem ja kergem, seda parem,» rääkis Noorma.
Eesti tudengisatelliidi orbiidile saatmise eesmärk on Noorma sõnul teha midagi olulist teaduse jaoks. «Meie satelliidi eesmärk on kosmoses katsetada täiesti uut tehnoloogiat, mida keegi varem katsetanud ei ole ja mis huvitaval kombel võimaldab kahte asja üheaegselt. Ta võimaldab hästi odavaid ja kiireid lende teistele planeetidele ja ta võimaldab vähendada kosmoseprügi, sest ta toimib pidurina, mis toob vanad satelliiditükid kosmosest alla atmosfääri, kus nad ära põlevad,» selgitas Noorma.
Just prügi vähendamise ülesanne on Noorma sõnul tulevikku vaadates väga perspektiivikas. «Praegu on maailmas suund, et näiteks kümne aasta pärast on väga ranged reeglid, et kui sa satelliidi üles saadad, pead garanteerima, et ta viie aasta pärast oleks tagasi atmosfääri kukkunud ja ära põlenud. Selleks arendatakse üle maailma välja n-ö pidurite süsteeme, mis võimaldaks satelliidi kiirust vähendada nii, et ta kukuks atmosfääri ja põleks ära. Üks neist, väga perspektiivikas süsteem, on see, mida meie katsetame.»
Õnnestumise tõenäosus on Noorma sõnul 50/50. «Põhjuseks on see, et tegemist on tõenäoliselt ühe kõige keerukama katsega, mida tudengisatelliitidel katsetatud on.» põhjendas Noorma. «Samas oleme juba oma eesmärgi täitnud, sest arvukalt on meie üliõpilasi tänaseks edukalt kaitsnud oma bakalaureuse- ja magistritöid ning saanud võrratu kogemuse elektroonikas.»
Noorma sõnas, et Eesti tudengisatelliidi programm, mis on tänaseks kestnud kolm aastat, on tõestanud ennast kui üks parimaid motivaatoreid, kuidas teha tehnoloogia- ja füüsikaõpingud üliõpilastele huvitavaks, põnevaks ja väljakutseid esitavaks. «Kindlasti jätkame me selle programmiga ka pärast ESTCube-1,» lisas Noorma.
Eesti esimene tudengisatelliit peaks kõigi eelduste kohaselt orbiidile lendama järgmise aasta lõpus.