Eesti Maanteemuuseumi andmetel möödub täna esimesest surmaga lõppenud autoõnnetusest 115 aastat.
Täna möödub 115 aastat esimesest surmaga lõppenud autoõnnetusest
Esimene selline surmaga lõppenud liiklusõnnetus leidis aset 17. augustil 1896. aastal Suurbritannias Londonis.
Ohver oli 44-aastane kahe lapse ema Bridget Driscoll, kes oli tulnud koos oma teismelise tütre Mayga vaatama Crystal Palace`i juures toimunud vabaõhuüritust.
Õnnetuse põhjustas autojuht Arthur James Edsall, kelle sõidukogemus piirdus kolme nädalaga. Samuti puudusid tal juhiload.
Mehe auto maksimumkiirus oli 13 kilomeetrit tunnis, kuid õnnetuse ajal sõitis ta 6,4 kilomeetrit tunnis.
Pärast kuue tunni pikkust uurimist tunnistati avarii õnnetusjuhtumiks. Edsell ja autofirma pääsesid karistuseta.
Õnnetuse ohvrit uurinud lahkamisarst Percy Morrisson võttis õnnetuse kokku nii: «Ma usun, et sedasorti lollusi ei juhtu enam kunagi».
See esimene autoõnnetus leidis aset vaid paar nädalat pärast seda, kui Briti parlament kehtestas autode maksimumkiiruseks 23 kilomeetrit tunnis. Linnades tohtis sõita kuni 3,2 kilomeetrit tunnis ning maapiirkondades kuni 6,4 kilomeetrit tunnis.
Eesti esimene surmaga lõppenud autoõnnetus juhtus 1908. aastal Tallinnas Jaani kiriku lähistel, mil kohalik kivitööstur ei tulnud auto juhtimisega toime ja sõitis otsa 75-aastasele mehele.