Šveitsi Berni ülikooli teadlaste sõnul võisid nad jõuda Kuu saladuse jälile, leides et selle taevakeha Maa poolt nähtamatu osa pinnavormide teket võis mõjutada kokkupõrge väiksema kaaslasega.
Kuu tagumisel poolel on märke kunagisest kokkupõrkest?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
4. august 2011, 09:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ekspertide hinnangul tiirles ümber noore Maa kunagi kaks kuud, kirjutab The Telegraph.
See teooria selgitab ka, miks Kuu varjupool on mägine, samas kui nähtav pool on sile.
Ka võib see teooria anda vastuse küsimusele, miks Kuu nähtavas osas on palju mineraale ning nähtamatus osas mitte.
Šveitsi teadlase Martin Jutzi sõnul tekkisid kaks kuud ühel ajal 4,4 miljardit aastat tagasi, kui umbes Marsi suurune kosmiline keha põrkas noore Maaga kokku ning murdus kaheks.
Arvutimudeli kohaselt leidis 50 miljonit aastat hiljem veel teine kokkupõrge, kui väiksem kuu põrkas kokku praeguse Kuuga, mis oli umbes kolm korda suurem.
Kuna kokkupõrge toimus aeglaselt, siis väiksem kuu purunes ning ta jäänused moodustasid praeguse Kuu pinnale mäed, mitte aga sellistes kokkupõrgetes tavaliselt tekkiva kraatri.
Selle kokkupõrke tulemusel voolas Kuu magmameri laiali sellel poolel, mis on Maalt näha. See selgitab ka, miks Kuu nähtaval poolel on palju mineraale.
«Arvutimudelid aitasid seda kokkupõrget mõista. Siinjuhul oli tegemist aga ebatavalise kokkupõrkega – see toimus aeglaselt, ei moodustunud kraatrit ning kokkupõrke tagajärjel tekkinud osad jäid ühele poole Kuu pinda,» selgitas uuringu kaasautor, California ülikooli teadlane Erik Asphaug.
Teadlased jätkasid, et väike kuu põrkas kokku suure kuuga, kuid kokkupõrge oli aeglane, kuna Kuu gravitatsioon oli nõrk. Väike kuu purunes, vaid väga väikesed osad paiskusid kosmosesse tagasi ja võivad siani Kuu kaaslasteks olla.
Möödunud aastal käis oma Kuuga seotud teooria välja astrofüüsik Francis Nimmo. Tema sõnul tekkis Kuu varjukülje maastik loodete jõul.
«Kuu Maale lähedal olev pool on varju jäävast poolest erinev ning selle tõttu alati huvi pakkunud. Kuid nüüd vist loksusid mõistatuse tükid paika. Kuu tekkimist mõjutanud kokkupõrkest võisid jääda väiksemad osad, millest üks hiljem Kuuga kokku põrkas, seal pinda muutis ning ebakorrapärasuse tekitas,» laususid teadlased.