Täna kell 13 avatakse Viljandis pärimusmuusika- festival, järjekorras juba üheksateistkümnes. Passide ja piletite eelmüügi põhjal ootavad korraldajad taas rahvarohket folgipidu.
Folgitunne aastatega ei tuhmu
28. juuli 2011, 09:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Von Krahli teatri helikujundaja ja lavameister, Viljandist pärit Janno Jaanus on pärimusmuusikafestivalil kohal olnud teisest toimumiskorrast alates. Kui tänavu läheb mees Viljandisse kontserdikuulajana, siis varasematel aastatel on ta ka korraldusmeeskonda kuulunud.
Jaanuse sõnul ei saa festivali korraldusmeeskonda kuulumist ja festivali korraldamist võtta kui tööd, olulisem on ikka, et oleks lõbus ja hea olla.
«Tahad ikka ise teha ning pakkuda inimestele midagi erilist, muidugi on see töö ka, aga rohkem siiski ikka midagi muud, pigem on see elustiil,» räägib ta.
Erilisus pole kadunud
Igal aastal leidub jälle keegi, kes nuriseb, et festival on liiga suureks ja rahvarohkeks paisunud ning muusika on tagaplaanile jäämas. Jaanuse arvates on festivalitunne aga ikka samasugune nagu paarkümmend aastat tagasi ja folgi erilisus ei ole kusagile kadunud.
«Ikka on inimesed, kes tulevad korra aastas Viljandisse, koguvad aasta aega raha, et festivalipass osta, elavadki aasta aega selle nimel, see on ikka niimoodi olnud,» räägib Jaanus. «Fiilingu koha pealt ei ole see festival küll kuidagi muutunud.»
Tänavuste pärlitena, keda eriti pikisilmi oodata, toob Jaanus välja legendaarse Rootsi pärimusmuusikaansambli Hedningarna ja India löökpillimängija Trilok Gurtu.
Hedningarna esines ka 1997. aasta festivalil ning kogus siin arvukalt fänne oma Skandinaavia pärimuse ja rock’i sulamiga. Trilok Gurtu on Kašmiirist pärit helilooja ja muusik, kes ühe esimese India muusikuna suutis 1970. aastatel läänes läbi lüüa.
Vähem kogenud folgilisele ei oska Jaanus konkreetseid soovitusi või näpunäiteid jagada, kuid ütleb, et tuleb käituda, nagu iga korralik inimene ikka käitub. Ta toob ka välja, et folgil liigub ringi piisavalt nõuandjaid ning kõigi küsimuste ja muredega tasub pöörduda korraldusmeeskonna liikmete poole, kelle tunneb ära festivalisärkide järgi ning keda peaks piisavalt palju liikumas nägema.
Festivalitiim töötab Jaanuse sõnul nii hästi, et viie minutiga saavad kõik mured lahendatud. «Tuleb ainult suhelda, rõõmustada, nautida ja ennast hästi tunda,» annab ta peamise juhtnööri, mille järgi Viljandis tegutseda.
Hulgaliselt lisaüritusi
Viljandi pärimusmuusikafestival kestab erinevates kontserdipaikades pühapäevani. Tänavuse festivali alapealkiri on «Rütm ja pulss», mille vaimus püüavad korraldajad rõhutada nakatava rütmilisuse tähtsust viiulil, torupillil, kandlel, lõõtsal või mõnel muul meil levinud pillil tantsuks mängides. Lisaks tutvustatakse teiste rahvaste rütmipille.
Festivali põhiprogrammis on 70 kontserti, millele lisanduvad kümned ülesastumised Rohelisel vabalaval ja tänavanurkadel. Eesti esinejate kõrval on esindatud India, Senegali, Iraani, Dominikaani Vabariigi, Hispaania, Suurbritannia, Venemaa, Läti, Rootsi, Norra, Taani, Belgia ja mitme teise maa muusikud.
Traditsiooniliselt on huvilised oodatud ka õpitubadesse, ööülikooli, regilaulupessa, muinasjututuppa, pillilaadale ja käsitööhoovi. Koostöös PÖFFiga on taas kord kavas muusikafilmide programm.
Näpunäiteid rahulikuks festivaliks
• Nähtavate joobetunnustega ning oma alkoholi ja söögiga festivalile ei lubata.
• Lemmikloomi festivalialale ei lubata.
• Turvalisuse huvides ei ole soovitav lossimägede müüridel turnida.
• Suitsetamiseks on ette nähtud spetsiaalsed kohad.
• Foto- ja videokaamerad on lubatud.
• Vihmavarjule eelista vihmakeepi, mis segab vähem vaadet.
Allikas: festivali turvapartner G4S