USA Washingtoni osariigi ülikooli teadlaste sõnul mäletavad varesed inimesi nägupidi.
Varesed mäletavad inimesi nägupidi
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
30. juuni 2011, 14:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Varesed jätavad meelde neid ohustanud inimeste näo ning levitavad vareste kolooniates selliste inimeste kohta informatsiooni, kirjutab Helsingin Sanomat.
Teadlastegrupp eesotsas John Marzluffiga tegid varestega katsed, mis näitasid, et neil lindudel on üsna hea mälu.
Teadlasi hakkas huvitama ameerika vareste (Corvus brachyrhynchos) käitumine ning nad tegid oma teooria tõestamiseks katse.
Nad meelitasid vareseid lõksu ja püüdsid kinni. Ühel teadlasel oli peas nii-öelda ohtlik mask. Linnud nägid kinnipüüdmisel seda maski ja ka lindude vabadusse laskmisel oli tal see peas.
Kui maskiga isik oli vareste seas piisavalt paanikat tekitanud, siirduti katse teise osa juurde. Selles oli ühel isikul peas «ohtlik» mask ja teisel neutraalne mask.
Teadlased panid tähele, et «ohtliku» maski kandja tekitas vareste seas kraaksumiskoori ning tiibadega rapsimise. Neutraalse maskiga isik neid ei huvitanud.
Teadlased laiendasid oma katset. Samal viisil katsetati suuremas piirkonnas ja inimnäole märgatavalt sarnasemate maskidega.
Viie katsetusaasta järel on katsete tegemise piirkonna varestest 60 protsenti võimelised negatiivsete kogemustega seotud nägusid ära tundma.
Uurijad järeldasid, et osa vareseid sai teada ohustavatest nägudest kas vanematelt või kaaslastelt, sest neil endil ei olnud vangistamiskogemust.
«Tulemused näitasid, et varestel on üsna hea võime tõlgendada ja edastada informatsiooni ning kaaluda riske. Eriti hea on see linnavarestel. Nad on juba aastasadu saanud kogeda, et osa inimesi tahavad neid hävitad, osa aga toidavad neid,» laususid teadlased.