Kuidas see on võimalik? Soomlane on käinud 31 korda Põhja-Koreas, õpetades kartulikasvatust

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhjakorealane töötamas riisipõllul
Põhjakorealane töötamas riisipõllul Foto: JACKY CHEN / REUTERS/Scanpix

Humanitaarprojektidega tegelev soomlane Markku Toimela on käinud 31 korda totalitaarses Põhja-Koreas, tutvudes tavainimeste eluga ja jäädvustades seda.

Kouvolast pärit Toimela Põhja-Korea reisid said alguse 2016. aastal, kui seda riiki tabasid üleujutused, mille tõttu sajad tuhanded inimesed vajasid abi, teatab iltasanomat.fi.

Riisiabi Põhja-Koreale
Riisiabi Põhja-Koreale Foto: Yonhap / Reuters/Scanpix

Toimela on paari aasta jooksul viinud sinna mitmeid humanitaarabisaadetisi, mis võimaldasid tal tutvuda kohalikega ja näha paiku, kuhu turiste ei lubata.

Soomlane on teinud oma külaskäikudest sadu fotosid ja mitu videot, mis kajastavad põhjakorealaste igapäevaelu.

Propagandasündmus Pyongyangis
Propagandasündmus Pyongyangis Foto: KCNA / REUTERS/Scanpix
Põhja-Korea Pyongyangi tänavapilt
Põhja-Korea Pyongyangi tänavapilt Foto: Wong Maye-E / AP/Scanix

«Põhjakorealased on väga õppimishimulised ja tahavad aina enam teada, mis toimub mujal maailmas. Nendega oli võrdlemisi lihtne koostööd teha, kuid nagu iga projekti puhul, oli ka seal mõningaid tagasilööke ja kultuurilistest erinevustest tingitud möödarääkimisi,» selgitas Toimela.

Pyongyangi elanikud hommikusel tipptunnil
Pyongyangi elanikud hommikusel tipptunnil Foto: Wong Maye-E / AP/Scanpix

Soomlase sõnul on totalitaarse režiimi all elamine muutnud inimesed välismaalaste suhtes väga ettevaatlikuks, kuid kui oled nende südame võitnud, on nad avalad ja jutukad.

«Siiski on mingi piir, millest seal üle ei astuta. Näiteks töövälisel ajal võõraste ja kolleegidega ei suhelda. Ei ole kombeks külastada töökaaslase kodu isegi siis, kui ta külla kutsub,» selgitas Põhja-Koread külastanud mees.

Toimela on rajanud Põhja-Korea mitmesse piirkonda seemnekartuli ladusid ning saatnud kuivaineid, kui suure näljaga on ka seemnekartulid ära söödud.

Põhja-Korea Chongju põllumajanduspiirkond
Põhja-Korea Chongju põllumajanduspiirkond Foto: Caro / Schuelke / Caro / Schuelke/Scanpix

Pealinna Pyongyangi on ta viinud hambaarstivahendeid ja kabinetisisustust.

Pyongyang
Pyongyang Foto: Damir Sagolj/Reuters/Scanpix

Soomlase teatel on tal tulnud üsna mitmel korral kombineerida, kui ei ole olnud elektrit või vett.

Põhja-Koreas elab 25 miljonit inimest, kellest enamik asub maapiirkondades ja tegeleb põllumajandusega. Kartulikasvatus on selle riigi jaoks elutähtis, kuna kartul päästab põhjakorealased näljast.

Põhja-Korea kolhoositööline
Põhja-Korea kolhoositööline Foto: akg-images / Pansegrau / akg-images/Scanpix

Toimela on näinud ja jäädvustanud, kuidas Põhja-Korea peredes nappide toiduainete abil üsna maitsev toit valmib, tööleminejate hommikust propagandistlikku ajupesu ning kultuurisündmusi.

Soomlase teatel on Põhja-Koreas teada, et ta on kristlane, kuid talle ei ole selles ateismiloosungit kandvas riigis ta usu tõttu takistusi tehtud.

Totalitaarse Põhja-Korea liider Kim Jong-un on raketikatestuste ja tuumasõja ähvardustega naaberriikidele ja läänele julgeolekuprobleeme tekitanud. Kuid viimasel ajal on «jää hakanud sulama», kuna on juba aset leidnud Kimi ja Lõuna-Korea presidendi Moon jae-ini kohtumine. Praegu valmistatakse ette Kimi ja USA presidendi Donald Trumpi kohtumist.

Kim Jong-uni ja Moon Jae-ini kohtumine Panmunjomis
Kim Jong-uni ja Moon Jae-ini kohtumine Panmunjomis Foto: / AP/Scanpix

Korea Rahvademokraatlik Vabariik ehk Põhja-Korea asub Korea poolsaare põhjaosas 38. laiuskraadist põhjapool. Lõunas piirneb see riik Lõuna-Koreaga, põhjas Hiina ja Venemaaga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles