Sõbrad ja tuttavad mälestavad varalahkunud Signe Lahteini: inglid viivad endaga kaasa parimad (2)

Britten Torstenberg
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Signe Lahtein
Signe Lahtein Foto: Erakogu

«Kallis Signe, sa jätsid endast maha väga palju vilju, mis jätab sinust maha armastuse maitse.» Nii kõlab üks sadadest järelhüüetest, mis postitati eile hilisõhtul pärast teadet, et liiklusõnnetuses viga saanud «Kodutunde» saatejuht Signe Lahtein suri haiglas.

Signe Lahtein sattus raskesse avariisse 22. märtsi hilisõhtul Tallinna-Tartu maanteel, kus tema juhitud sõiduauto põrkas kokku veokiga. Päästjatel tuli Lahtein autost välja lõigata ning ta viidi Tartu Ülikooli Kliinikumi.

Eile õhtul andsid Signe lähedased sõbrad teada, et armastatud ajakirjanik ja saatejuht on meie seast lahkunud. 

«Kodutunde» produtsent Kristi Nilov postitas Facebooki Terminaatori loo «Ingli Puudutus». Loos kõlavad read: «Ma elan siin ruumis ja tean, et sa hõljud ajas ja ingli puudutus alati meelde mul jääb.»

Saatejuht Carmen Pritson kirjutab oma Facebookis: «Meie Elu on justkui viljapuu, mis sügisel oma viljad maha viskab.Me ei tea iial, kas saatus, jumal, ilm või kõiksus annab meile ka järgmiseks aastaks võimaluse kanda vilju. Signe ei osanud arvata, et see hooaeg tema viljapuul saab olema viimane.» 

Pritson lisab veel, et Signe Lahtein oli täis elujõudu ning tema usk armastuse jõudu ju muutnud viljad nii mõnelegi elu päästvaks. «Meie ei tea, miks tema puu nii järsku maha saeti. Me ei saagi seda teada, sest see ei ole meie puu lugu. See oli tema lugu. Kallis Signe, sa jätsid endast maha väga palju vilju, mis jätab sinust maha armastuse maitse. Meie kõik jääme sind igatsema.»

«Kodutunde» esimene saatejuht Kirsti Valdstein-Timmer kirjutab Facebookis ennetavast unenäost. «Ööl vastu 22. märtsi nägin unes, et minu vastas istus blond naine ja palus, et ma loeksin talle kaarte. Ma ei näinud tema nägu. Ma nägin vaid blonde juukseid... Tõmbasin talle kaarte, vastus oli surm. Ehmatasin end paha tundega üles. Mul on sellest hetkest alates hirmutunne. Ma olen sellest hetkest alates näinud halba und, hoiatavat und. Ka enda suhtes,» kirjutab Timmer. 

«22. märtsil juhtus Signega avarii... Armas Signe, ma olen siiralt tänulik Sulle idee eest kirjutada Naistelehe kolumne, Sinuga sujus koostöö nagu valatult.» Ühtlasi on Timmer tänulik koos veedetud aja eest ning avaldab kaastunnet. 

Kuvatõmmis
Kuvatõmmis Foto: Kirsti Valdstein-Timmer / Facebook

Endine eesti raadio- ja teleajakirjanik Kerli Dello avaldab kaastunnet läbi luuleridade:

«Ära seisa mu haual ja nuta mind taga,

mind pole seal ma vaikselt ei maga.

Ma lendan koos tuultega taeva all,

ma olen talvehommiku hall.

Viljapõllul paistan päikesena suvel,

sügisel su juurde vihmana tulen.

Kui hommikul ärkad ja taevas näed linde,

neid vaadates olla võid päris kindel,

et laulan seal koos nendega,

kuid öösel muutun täheks ma.

Ära seisa mu haual ja ole kurb,

mind pole seal,see polnud mu surm.»

Kuvatõmmis
Kuvatõmmis Foto: Kerli Dello / Facebook

Maris Kõrvits kirjutab Twitteris: 

Reporter Anna-Maria Veidemann-Makko jagab Facebooki südantlõhestavat postitust: «Oh, Signe Lahtein, miks nii vara. Sa olid nii hea inimene, tore kolleeg. Miks pidi nii minema. Nii palju oli veel ees ju. Nii, nii kahju!»

Signe Lahteini kolleegi Dagmar Lamp kirjutas järelhüüdes: «Signel oli määratud siin ilmas nii palju head teha, ta tegi maailma paremaks lihtsalt olemas olemisega. Mul on olnud ääretult suur au sind tunda, mul on olnud ääretult suur au, et sa oled olnud üks mu Peatoimetajatest. Kohtume pilvepiiril.»

Signe Lahteini jäävad mälestama tema kaks poega, armastav kaasa, vanemad, lähedased ning televaatajad. Toimetus avaldab omastele kaastunnet. 

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles